/nginx/o/2021/03/31/13705619t1hbb01.jpg)
Täna, 3. novembril toimub Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Aastakonverents 2021, millel antakse ülevaate lamba- ja kitsekasvatuse perspektiividest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uuel eelarveperioodil, uuritakse Euroopa ja Norra lamba- ja kitsekasvatuse trende ning analüüsitakse lamba- ja kitsekasvatajate ühistegevuse võimalusi
“Meie lambakasvatust on aastaid räsinud väga madalad loomade kokkuostuhinnad ja sektori väiksus. Siiski teeb rõõmu, et lamba- ja kitseliha tarbimine Eestis on muutumas järjest populaarsemaks,” rääkis Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera.
PRIA andmetel on Eestis novembri alguse seisuga 66 772 lammast ja 4267 kitse. Viimastel aastatel on vähenenud lammaste arv karjades ja ka lambakasvatajate arv.
Lambakasvatuse positiivse arengu eelduseks on stabiilsuse saavutamine toodete müügihinnas ja ühistegevus, et katta turu vajadusi.
„Lambakasvatuse positiivse arengu eelduseks on stabiilsuse saavutamine toodete müügihinnas ja ühistegevus, et katta turu vajadusi. Viimase aasta eluslammaste kokkuostuhinna tõus on mõnevõrra tõstnud lambakasvatajate tulu, kuid toodete väärindamisel on veel pikk tee käia,“ ütles Seera.
Seera sõnul püsib Eesti kitsekasvatus enamjaolt väikeste ja väga väikeste kitsekarjade najal. Heameelt teeb väikeste tootjate poolt pakutava ja väärindatud toodangu suur mitmekesisus. Samuti rõõmustab järjest suurenev huvi kitsekasvatuse vastu.
Konverentsil osalejad saavad ülevaate ka lamba- ja kitsekasvatajaid kimbutanud murelikust teemast ehk kuidas käituda kiskjate tekitatud kahjudega. Arutletakse ka selle üle, kuidas arendada valdkonnas ühistulist tegevust ning milliseid nõudeid tuleb järgida väikeloomade transpordil.
Videokonverents toimub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu koostöös.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)