Koda: Loomakasvatajate seis on ressursside hinnatõusu tõttu keeruline

Põrsad. Foto: Ain Liiva

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) sõnul on paljude loomakasvatusettevõtete seis on keeruline, sest peamiste tootmissisendite – sööt, kütus, elekter, tööjõud – kulud on kiiresti kasvanud ning toodangu eest saadav tulu ei suuda toomiskulusid katta.

Eriti raske on olukord sealihatootmises, kuid tõsised ohumärgid on üleval ka lihaveise- ja lambakasvatussektoris, teatas EPKK.

"Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduses traditsioonilised tegevusalad. Lihasektor annab põllumajandustoodangu väärtusest umbes viiendiku. Meil on loomakasvatuseks sobivad klimaatilised tingimused ning vajalik põllumajandusmaa, mistõttu on oluline tagada kodumaise loomakasvatuse jätkusuutlikkus nii lühemas kui pikemas perspektiivis," ütles EPKK juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Lindsaare sõnul on praegu väga keerulises olukorras kodumaine sealihatootmine, kus sealiha turuhind on juba viimased kolm kuud olnud väga madal, samas kui söödavilja hind on seevastu erakordselt kõrge.

"Tunnustame valitsust, kes on sealihasektori ettevõtete keerulist olukorda mõistnud ning on valmis seakasvatajaid erakorraliselt toetama. Siiski teeb murelikuks, mil määral on kehtivaid riigiabi piirmäärasid arvestades seakasvatusettevõtteid võimalik tegelikult toetada. Vaja on leida toimivad lahendused, mis aitaksid kodumaise sealihatootmise kõige halvemast päästa," toonitas Lindsaar.

Eesti loomakasvatuse jätkusuutlikkus vajab tõsist tähelepanu ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkide ja 2023. aastast rakendatava uue ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava valguses.

"Koda on ÜPP strateegiakava koostamise käigus teinud aktiivselt ettepanekuid, kuidas tagada Eesti lihaveise- ja lambakasvatuse jätkusuutlikkus – nii tava- kui maheloomakasvatajate, nii suuremate kui väiksemate talude majanduslik toimetulek. Maaeluministeerium on koja ettepanekul suurendanud maheloomakasvatuse toetusmäärasid ning olnud valmis loomapõhiste toetuste kaudu andma tuge ka suurematele lihaveise- ja lambakarjade pidajatele. Loodame, et lähiajal langetatavad lõplikud otsused aitavad Eesti loomakasvatajatel julgelt tulevikku vaadata," ütles Lindsaar.

Kliimaeesmärkide saavutamisel on aga Lindsaare sõnul loomakasvatus ja liha teenimatult palju negatiivset tähelepanu võitnud.

"Meie põllumajandusliku maakasutuse intensiivsust ja põllumajandusloomade arvu silmas pidades peaks Eesti kliimaeesmärke puudutavatel läbirääkimistel tugevalt seisma kodumaise loomakasvatuse säilimise eest. Loomakasvatusel on oluline roll nii elurikkuse kui mullaviljakuse hoidmisel. Rääkimata kodumaise liha tähtsusest täisväärtuslikus toitumises," rõhutas ta.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis aasta esimesel poolel 38 670 tonni liha. Sellest 21 604 tonni ehk 56 protsenti moodustas sealiha, 11 390 tonni ehk 30 protsenti linnuliha, 5569 tonni ehk 14 protsenti veiseliha ning vaid 107 tonni ehk 0,3 protsenti lamba- ja kitseliha. Sealiha toodeti esimesel poolaastal aastatagusega võrreldes 2,3 protsenti ja veiseliha 1,5 protsenti vähem. Linnuliha toodeti 6 protsenti rohkem, mis on viimase viie aasta võrdluses suurim kogus.

• Eestis tegutseb üle 60 lihatöötlemisega tegelevat ettevõtet, nendest üle 250 töötajaga suurettevõtteid on kaks.
• Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2021. aasta esimesel poolaastal lihatööstuse müügitulu 175,5 miljonit eurot, mida oli 4 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
• Eesti päritolu sealiha eksporditi esimesel poolaastal 7,5 miljoni euro väärtuses kokku 3626 tonni ning imporditi 25 miljoni euro eest, kokku 11 951 tonni.
• Eesti päritolu veiseliha eksporditi samal ajal 2,6 miljoni euro väärtuses kokku 664 tonni ning imporditi 7,2 miljoni euro väärtuses kokku 1850 tonni.
• Eesti päritolu linnuliha eksporditi aasta esimeses pooles väärtusega 4,6 miljonit eurot ja koguses 2918 tonni ning imporditi 18,4 miljoni euro väärtuses kokku 10 708 tonni.
• Sigu eksporditi selle aasta esimesel poolel 9798 tükki ehk ühe miljoni euro väärtuses, elusveiseid 25 791 tükki ehk 11,6 miljoni euro väärtuses ning lambaid ja kitsi 511 tükki ehk 94 793 euro väärtuses.

Teisipäeval, 2. novembril toimub virtuaalselt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum, kus keskendutakse lihasektori majanduslikule olukorrale ja jätkusuutlikkusele. Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit ja sellel osalemine on tasuta.