T, 29.11.2022

Keeruline seis pani piimatootjaid ministri poole pöörduma

maaelu.postimees.ee
Keeruline seis pani piimatootjaid ministri poole pöörduma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Piimakari.
Piimakari. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis täna maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles märgitakse, et tootmiskulude tõus ja madalad piimahinnad on tekitanud piimatootjates ebakindlust.

Piimandusel ja loomakasvatusel on ka tulevikus Eesti põllumajanduses oluline roll, mistõttu on koja hinnangul vaja meetmeid, et Eesti piimakarja arvukuse vähenemine peatada.

„Eesti piimakari on tootlikkust arvestades täna Euroopa tipus, kuid meie pikkade traditsioonidega piimanduse jätkusuutlikkus on küsimärgi all. On selge, et piimatootjate kulud ületavad praegu nende tulusid. Riigi poliitilistest valikutest sõltub suurel määral, kas suudame säilitada piimatootmise praegust taset ning seejuures hoida töökohti ja töötajaid maapiirkonnas. Tuleviku põllumajanduspoliitika peaks kindlustama Eesti piimatootmise majandusliku jätkusuutlikkuse ja looma eeldused vajalike keskkonnainvesteeringute tegemiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar.

Riigi poliitilistest valikutest sõltub suurel määral, kas suudame säilitada piimatootmise praegust taset ning seejuures hoida töökohti ja töötajaid maapiirkonnas.

Täna Harjumaal piimakarjakasvatusega tegelevas ettevõttes Kuivajõe Farmer toimunud seminaril analüüsiti Eesti piimasektori olukorda ja väljavaateid.

„Looduslikud tingimused ja võimekus piimatootmiseks Eestis on väga head. Kahjuks aga lõpetavad praegu tootmist ka sellised farmid, kus on juba tootmise kaasajastamisse investeeritud. Eestis on loomakasvatuse vähenemine olnud kolossaalne, mistõttu karjade arvu vähendamise ruumi Eestis enam ei ole. Eksport ja globaalsus on piimanduses hästi oluline märksõna,“ ütles Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht, põllumajanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko.

„Kõikide tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud, mis ühel hetkel peab jõudma ka tarbijahindadesse. Piima kokkuostuhind on viimastel kuudel natuke tõusnud ja tõuseb edasi – farmid senise hinnaga hakkama ei saa. Pikemas perspektiivis on toidu üldine hind tõusmas, et tagada tootmise jätkusuutlikkus,“ ütles Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.Üheks suureks murekohaks piimatootmises on tööjõupuudus ja tööjõukulude kiire kasv. Agrone juhatuse liige Margus Muld tõi välja, et kuigi kõikide tegevusalade üldpildis põllumajandussektor välistöötajate suure arvu poolest silma ei paista, siis põllumajanduses on lisaks kohalikele inimestele ka välistöötajaid päriselt vaja – kui neid pole, siis jääb lehm lüpsmata või vili lõikamata.

Väliskaubanduse suunal tuleks tema sõnul ka koostöös riigiga keskenduda nendele turgudele, kus müügipotentsiaal on kõige suurem.

OÜ Nordic Milk juhatuse esimees Ülo Kivine tõdes Eesti piimatoodete eksporti analüüsides, et peame ekspordis suurendama kõrgema lisandväärtusega bränditud toodete osakaalu ja vähendama sõltuvust nn mahukaupade ekspordist. Väliskaubanduse suunal tuleks tema sõnul ka koostöös riigiga keskenduda nendele turgudele, kus müügipotentsiaal on kõige suurem. Kivine hindab lisandväärtusega toodete ekspordi edendamiseks oluliseks ka välismessidel osalemist, mis nüüd õnneks taas füüsiliselt võimalik on.

Põllumajanduskoda tegi pöördumises järgmised ettepanekud:

  • toetada piimakarjade arvukuse säilimist ja kindlustada stabiilne tootmine vähemalt seniks, kuni uued projekteeritud piimatööstused alustavad Eestis tootmist ning kuhu põllumajandusettevõtted saavad oma toodangut realiseerida;
  • tagada finantsiline kindlus, et sektor ei laguneks;
  • rakendada ÜPP strateegikava raames meetmeid, mis aitavad tagada piimasektori majandusliku jätkusuutlikkuse, rakendada loomade heaolu meetmeid ja karjatervise programme ning investeerida keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse;
  • keelustada jaekaubanduses tarnijatele makstavast sisseostuhinnast madalama hinnaga toodete müük lõpptarbijale;
  • suurendada tarbijate teadlikkust piima ja piimatoodete kasulikkusest;
  • suurendada järelevalvet piima ja piimatoodete nimetuste õiguspärase kasutamise üle;
  • vaadata üle lühiajalise välistööjõu palgakriteeriumid, mis võimaldaksid välistööjõudu kasutada põllumajandussektoris makstavat keskmist palgataset arvestades; asendada Eesti keskmise palga maksmise kohustus lühiajalise töötamise puhul (kuni 365 päeva 455 päevase perioodi jooksul) sektori keskmise palga maksmise kohustusega;
  • tagada põllumajandushariduse ja -teaduse vajalikus mahus toetamine.
Märksõnad
Tagasi üles