:format(webp)/nginx/o/2020/06/25/13172329t1h69ab.jpg)
Täna toimus Põllumajandus- ja Toiduameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi kohtumine, kus arutati sigade Aafrika katku (SAK) olukorda metssigadel. Kuna haigus on hakanud taas levima ja jõudnud ka farmi, siis tuleb edasiste majanduslike kahjude ärahoidmiseks küttimist suurendada.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul oli kohtumine väga oluline, et vältida haiguse levimist teistesse farmidesse. „Tänasel kohtumisel andis amet ülevaate oma tegevustest ning arutati koostöökohti, et intensiivistada koostööd erinevate osapoolte vahel ja metssigade küttimist,“ kirjeldas Sammel.
On väga oluline vähendada metssigade arvukust kõikide seafarmide vahetusläheduses. Sedasi saab ennetada haiguse levimist seafarmi.
„Kuna nakatunud farmi lähedusest leiti surnud metssiga, kellelt tuvastati SAK, siis on väga oluline vähendada metssigade arvukust kõikide seafarmide vahetusläheduses. Sedasi saab ennetada haiguse levimist seafarmi,“ selgitas Sammel.
Ka Keskkonnaagentuuri värske raporti kohaselt on metssea arvukus viimase kahe aastaga kõikjal kasvanud ja möödunud talve lõpus ulatus metssigade arv juba tõenäoliselt üle 12 000 isendini. Samas ei ole sigade Aafrika katk (SAK) Eestis kadunud, pea poolteise aasta pikkusesse pausi tekkis kaks uut SAK-i levikukollet, kus haiguse laiemale levikule õnnestus siiski piir panna. Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt soovitatakse metssea arvukuse edasise tõusu ja sellega kaasnevate SAK-i puhangute riskide suurenemise vältimiseks metssea küttimismahte sel hooajal oluliselt suurendada.
„Juba eelmisel hooajal suhtusid jahimehed küttimiskohustusse väga tõsiselt, etteantud küttimismahu (7800 isendit) asemel kütiti ligi 10 000 metssiga ja ka sellel jahihooajal kavatsetakse küttimisega aktiivselt jätkata. Mida madalam on arvukus, seda raskemini viirus levib,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Eile tuvastatud sigade Aafrika katku leid Harjumaal on pannud muretsema kogu Eesti seakasvatussektori, nendib Eesti Tõusigade aretusühistu nõukogu esimees Teet Soorm.
Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, kui Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Põllumajandus- ja Toiduamet 21. juulil 2015, sellele leiule järgnesid mitmed keerulised aastad, kus seakasvatajad korraldasid oma tootmised ümber järgides kõiki bioohutusnõudeid. Selle töö tulemusel pole viimase pea nelja aasta vältel katk meie seafarmidesse jõudnud.
“Sigade Aafrika katk levib kiiresti haigete loomade omavahelise kontakti teel, samuti haigusetekitajatega saastunud loomaveokite, loomakorjuste, jäätmete, sööda, liha ja lihatoodetega. Kuna sigade katk on väga nakkav ja kiiresti leviv loomataud, on väga oluline ennetavate meetmete kehtestamine ning taudi avastamisel tõrjemeetmete rakendamine,” selgitas Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus. Ta nentis, et eelnevate aastate kogemus on õpetanud tootjaid järgima kõiki bioohutusmeetmeid. “Antud juhtum näitab aga, et sigade Aafrika katk ei ole meie keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning juhtum Harjumaal võib olla taas ohuks meie seafarmidele.”
/nginx/o/2021/07/15/13918324t1h80ba.jpg)
Eesti Tõusigade aretusühistu nõukogu esimees Teet Soorm kinnitab, et seakatku uus leid paneb tootjaid veelgi enam pingutama senisest. “Oleme ju kõik endale teema selgeks teinud, rakendame seafarmides kõiki meetmeid, et tagada karjade tervis. Oleme pidevalt informeerinud kõiki osaopooli sellest, kuidas toimida farmis, et vältida taudi. Nüüd kus üle aastate on katk jälle levimas, on veelgi olulisem üle korrata kõik põhitõed – järgima peab kõiki bioohutusnõudeid, farmi territooriumil ei tohi viibida võõrad, töötajad peavad võimalusel vältima looduses viibimist, et nad tahtmatult ei tooks sisse viirust jne. Kui me selle teemaga ei tegele, seame ohtu meie toidujulgeoleku,” rõhutas Soorm.
Sigade Aafrika katku leviku oht metsades on tõusnud. Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellel tuvastati uuringute käigus sigade Aafrika katk. Samuti on leitud juulikuus viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt. “See palavus mis viimasel ajal Eestis on olnud, on toonud metsadesse ohtralt parme ja kärbseid, kellel ei ole keeruline jõuda metsast haiguskandjatena farmi,” tõi Soorm veel ühe ohukoha välja.
Seakasvatajad on juba ka kokku leppinud kohtumise maaeluministriga, et arutada edasisi plaane. Positiivne on see, et Maaeluministeerium tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)