Keskkonnaagentuur: metssea küttimismahte peaks oluliselt suurendama

Metssead. Foto on illustreeriv. Foto: Ove Maidla

Keskkonnaagentuuri värske raport ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest näitab, et enamuse ulukite asurkonnad on elujõulised, murekohtadeks on aga ilveste kesine arvukus, samuti metssigade ja veelindude olukord.

„Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused 2021“ annab ülevaade ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Raportis antakse hinnang asurkondade seisundile ning tehakse küttimissoovitused 2021/2022 jahihooajaks.

Keskkonnaagentuuri küttimissoovitused on oluliseks sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnul võib ulukite üldise seisundi kohta kokkuvõtvalt öelda, et see on enamuse liikide puhul hea ja asurkonnad on tugevad ja elujõulised. Kesine on seis endiselt vaid ilvesega, kelle arvukus püsib vaatamata toidubaasi heale seisundile kaugelt allpool soovitud taset. Muret valmistavad aga ka sigade Aafrika katku leiud metssigadel möödunud hooajal ja linnugripi levik veelindudel.

Põtrade arvukus on püsinud eelmise aastaga samal tasemel või pisut tõusnud. Möödunud talvine asurkonna suurus oli ligi 11 600 isendit, mis on veidi kõrgem soovitud sihttasemest, mis oli 10 000-11 000 põtra.

Põtrade tekitatud metsakahjustuste ohjamiseks tuleks igal juhul suunata küttimist rohkem konkreetsetesse kahjustuspiirkondadesse, survestades sellevõrra vähem piirkondi, kus kahjustused puuduvad.

Rauno Veeroja kinnitusel põdra mõju metsanoorendikele on olnud viimasel talvel märksa suurem kui eelneval, kuid seda võib pigem seostada möödunud ja ülemöödunud talve ilmastikutingimuste suurte erinevustega. „Põtrade tekitatud metsakahjustuste ohjamiseks tuleks igal juhul suunata küttimist rohkem konkreetsetesse kahjustuspiirkondadesse, survestades sellevõrra vähem piirkondi, kus kahjustused puuduvad,“ ütles Veeroja.

Metssea arvukus on viimase kahe aastaga kõikjal kasvanud ja möödunud talve lõpus ulatus metssigade arv juba tõenäoliselt üle 12 000 isendini. Samas ei ole sigade Aafrika katk (SAK) Eestis kadunud, pea poolteise aasta pikkusesse pausi tekkis kaks uut SAK-i levikukollet, kus haiguse laiemale levikule õnnestus siiski piir panna. Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt soovitatakse metssea arvukuse edasise tõusu ja sellega kaasnevate SAK-i puhangute riskide suurenemise vältimiseks metssea küttimismahte sel hooajal oluliselt suurendada.

Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt soovitatakse metssea arvukuse edasise tõusu ja sellega kaasnevate SAK-i puhangute riskide suurenemise vältimiseks metssea küttimismahte sel hooajal oluliselt suurendada.

Metskitse arvukus on püsinud viimasel neljal aastat enam-vähem samal 130 000-145 000 isendi tasemel, mis näitab, et intensiivistunud küttimisega viimastel aastatel on suudetud asurkonna kasvukiirust silmnähtavalt pidurdada. Raport viitab, et arvukuse hoidmiseks sarnasel tasemel tuleks ka käesoleval jahihooajal küttimissurvet hoida eelneva kahe aastata tasemel. Võrreldes eelmise aastaga tuleks küttimist suurendada eelkõige Kagu-Eestis, samas kui langetada võiks seda Lääne- ja Raplamaal.

Punahirve arvukus on viimastel aastatel selgelt suurenenud nii Mandri-Eestis kui ka Hiiu-ja Saaremaal. Möödunud talve lõpus küündis hirve arvukus Eestis kokku juba ligi 11 000 isendini. Arvukuse suurenemise ja hirvede tekitatud põllu- ja metsakahjude suurenemise vältimiseks tuleks hirve küttimismahte suurendada.

Karu arvukus on juba pikemat aega olnud tõusutrendis ja levikuala laienenud. Sama-aastaste poegadega emakarusid oli möödunud aastal 89 ja suvine üldarvukus võis küündida 900-950 isendi kanti. „Mesindusele tekitatud kahju oli möödunud aastal varasemast suurim, kokku rüüstasid mesikäpad ligi 500 mesitaru, seega uuel jahihooajal soovitame suunata küttimist rohkem ja operatiivselt kahjustuspiirkondadesse,“ kommenteeris Veeroja.

Hundi arvukus oli möödunud aastal viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel. Erinevaid kutsikatega hundikarju oli 2020. aasta sügisel kokku 31. Sügisene hundi üldarvukus oli tõenäoliselt pisut alla 300 isendi. Hundi tekitatud kahjud karjakasvatusele olid samuti rekordilised. Raporti kohaselt võib prognoosida tänavu sügiseks hundi arvukuse jäämist eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele, näha on isegi kerget langust. „Võrreldes eelmise aasta esimese poolega on tänavu õnneks hundi kahjustusjuhtumeid oluliselt vähem olnud, mis annab lootust, et hundi ohjamine ja küttimise suunamine probleemisenditele oli edukas,“ ütles eluslooduse osakonna juhtivspetsialist.

Ilvese asurkonna seisund ei näita paraku hoogsat paranemist. Seire andmetel oli 2020. aasta sügisel Eestis 63 ilvese pesakonda ning ilvese arvukus oli sügisel 400-500 isendit.

Šaakali arvukus on pärast 2018. aasta intensiivsema küttimise tulemusel tekkinud langust taas suurenenud ning levik laienenud nii lääne kui ka põhja suunas.

Väikeulukitest võib täheldada mõningast arvukuse langust kopra, tõusu aga rebase arvukuses.

Jahilindudest on kasvutrendis niigi arvukad suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kormorani arvukus, kelle tekitatud kahjustused on jätkuvalt probleemiks. Seetõttu soovitame nende küttimist suurendada ning küttimisvõimaluste piiramise asemel neid võimalusel leevenda. Samas soovitame jahimeestel võimalusel vähendada langustrendi väljendavate jahilindude, nagu luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi küttimist.