Kõige rohkem lüpsvad lehmad elavad Tartumaal

Tartu maakonna lehmade piimatoodang ületas eelmisel aastal 11 000 kg piiri. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2020. aasta keskmine piimatoodang 10 400 kilogrammi. Võrreldes 2019. aastaga suurenes piimatoodang 286 kg.

Piimaveiste jõudluskontrollis oli selle aasta 1. jaanuari seisuga 435 karja ja 81 025 lehma, mis moodustab 96,1% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (12 822), Lääne-Virumaal (10 003) ja Pärnumaal (9939).

Võrreldes eelmise aastaga on lehmade arv vähenenud 794 ja karjade arv 43 võrra.

Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 677 kg ja eesti punasel tõul 9131 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4690 kg.

Tartu maakonna lehmade piimatoodang ületas 11 000 kg piiri. Lehma kohta saadi seal 11 174 kg piima. Järgnesid Põlvamaa 10 914 ja Järvamaa 10 901 kilogrammiga.

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:

• kuni 100 aastalehmaga karjadest Tinni OÜ Tartumaal (86 aastalehma (karjas 94)) – 13 420 kg,
• üle 100 aastalehmaga karjadest Kaiu LT OÜ Raplamaal (792 aastalehma (karjas 805)) – 14 062 kg.

Lisaks vaadatakse somaatiliste rakkude arvu piimas. Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

2020. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:

• 3–10 aastalehmaga karjadest Kallehansu talus Läänemaal (7 lehma);
• 11–100 aastalehmaga karjadest Sepa talus Valgamaal (13 lehma);
• üle 100 aastalehmaga karjadest Haamer Indrek Jurna talus Saaremaal (114 lehma).