Seakatk toob jahimeestele kaasa raske lisatöö
25. jaanuar 2021, 08:09
/nginx/o/2020/06/25/13172329t1h69ab.jpg)
Sigade Aafrika katk on taas pead tõstmas ning Eestis on kolm uut kollet: Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Katk toob jahimeestele omajagu tööd juurde ja see pole sugugi meeldiv.
Esiteks ei saa jahimehed lastud metssiga kohe kasutusse võtta, sest esmalt tuleb loomadelt vereanalüüsid võtta ja laborist paar päeva vastust oodata. „Võtame kõikidelt kütitud metssigadelt vereproovi, saadame laborisse ja kui sealt tuleb vastus, siis selle järgi talitame,” seletas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Positiivsed kuuluvad utiliseerimisele.”
Utiliseerimine tähendab loomakeha viimist vastavasse konteinerisse, neid on üle Eesti jahimajade juures, sealt edasi rändab see põletusse.
Kui metsast leitakse surnud metssiga, teavitatakse veterinaarametnikke, et need proovi võtaksid, ja üritatakse korjus ikkagi konteinerisse toimetada. Kui aga lagunemisprotsess juba hulk aega käinud, siis koht desinfitseeritakse ja korjus maetakse samasse kohta.
„Proov jäsemest tuleb võtta mõlemal juhul, kui metssiga leitakse, sõltumata lagunemisastmest. Igast leiust antakse veterinaarile teada, tema tuleb võtab vajaliku luu,” seletas Korts.
Korts rääkis, et jahimeestel on juba esimesest katkupuhangust kogemused ja metsas käiakse lahtiste silmadega, et võimalikud korjused kiirelt üles leida. Head abilised on seejuures linnud.
„Kui kuskil on surnud loom, siis rongad annavad oma tiirutamise ja kisaga sellest kohe teada. Jahimehed oskavad neid märke lugeda. Kõige kindlam viis leida ongi ronkade tegevust jälgida,” seletas ta.