Jahimehe õlul on ulukite eest hoolitsemisel raskeim töö

Jahimeestel on juba ­esimesest seakatku­puhangust kogemus ­metsas ­lahtiste silmadega käia, et võimalikud korjused ruttu üles leida. Head abilised on kõva häält tegevad linnud. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kes koristab maanteel auto rataste all hukkunud loomad ning metsas katku surnud ja juba lagunema hakanud metssead? Jahimehed.

„Loomulikult on see meile suur töö, aga tänapäeva jahimeeste amet ongi pigem uluki­ressursi eest hoolitsemine. Kui häda on, siis osutame abi, sest ega keegi peale jahimehe ju sellega ei tegele,” tõdes Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Viimaste aastate pehmed talved on soodsalt mõjunud metskitsede arvukusele. See kajastub maanteedel leitud hukkunud loomade statistikas, kuid aiapidajad näevad seda ka oma valdustes – üha usinamalt tuleb noori viljapuid ja maasikataimi kaitsta, sest toidu­otsingul metskitsedele on see lihtne saak.

„Metskitsejaht käib jaanuari lõpuni, maht on suur ja jaht kulgeb plaanipäraselt,” ütles Korts. Hoopis kehvem lugu on metssigadega, sest Aafrika seakatk on taas pead tõstmas ning Eestis on kolm uut kollet: Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Harjumaal. „Ei oska veel öelda, kust see katk nüüd tuli, sest piiri äärest ta ei tulnud, algas sisemaal.”

Seakatk toob raske töö

Katk toob jahimeestele omajagu tööd juurde ja see pole sugugi meeldiv. Esiteks ei saa jahimehed lastud metssiga kohe kasutusse võtta, sest esmalt tuleb loomadelt vereanalüüsid võtta ja laborist paar päeva vastust oodata. „Võtame kõikidelt kütitud metssigadelt vereproovi, saadame laborisse ja kui sealt tuleb vastus, siis selle järgi talitame,” seletas Korts. „Positiivsed kuuluvad utiliseerimisele.”