Kella keeramine tõi piimatoodangu languse

Oktoobris talveajale minnes keerame kellaseierid tund tagasi, märtsis suveajale minnes lükkame osutid edasi. Foto: Toomas Huik

Sarnaselt inimestega mõjutab kella keeramine ka piimakarju: lehmad peavad kaks korda aastas biloogilist lüpsiaega muutma.

Väätsa Agro juhatuse liige Lenno Link Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Asjaolu, et aastas on üks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmise näitel lausa otsest majanduslikku kahju, selgus kellakeeramise teemat lahanud saatest "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Nii nagu 90 protsendi inimeste jaoks, on ka loomade jaoks kella keeramine väga tundlik teema ja meie probleem on see, et piimatoodang langeb nädala lõikes. Võiks öelda sisegi 10-20 tonni kaotame sellega piimatoodangus," selgitas Väätsa Agro tegevjuht Lenno Link.

• Eelmisel pühapäeval läks Eesti üle talveajale. Kella keeramine ja talveajale üleminek viis Eesti tagasi vööndiaega.
• Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ning kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.
• Suveaeg algab taas märtsi viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.