Pirita linnaosa plaanib lihaveiste abi kasutada ka uuel aastal

maaelu.postimees.ee
Copy
Karjatamise tulemusena on Kõrkja saare niidud kenasti madalaks pügatud ning loomad on puhastanud võsast ja kõrgest rohust ka puudealused.
Karjatamise tulemusena on Kõrkja saare niidud kenasti madalaks pügatud ning loomad on puhastanud võsast ja kõrgest rohust ka puudealused. Foto: Sander Ilvest

Suveks Piritale toodud lihaveiste töö Kõrkja saarel on tehtud: niidualad on kenasti puhtaks söödud ning veised ohjasid ka suuremate puude ümber kasvanud peent võsa. Kari viidi lõppenud nädalal Kõrkja saarelt ära.

Esimene Pirita linnaloomade töösuvi möödus sarvilistel hästi. "Kevadel, kui loomad Piritale toodi, pelgasid paljud, kuidas nad uues kohas hakkama saavad - kas kohanevad, panevad aiast putku või hakkavad uudishimulikud inimesed neid häirima. Tegelikult läks kõik väga hästi. Loomad kohanesid kiiresti ja kohalikelt ei tulnud nende kohta ühtegi halba sõna, nii piritalased kui ka saare külalised suhtusid neisse sõbralikult," on Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat rahul.

Linnaosavanem on rahul ka loomade tööga. "Karjatamise tulemusena on Kõrkja saare niidud kenasti madalaks pügatud ning loomad on puhastanud võsast ja kõrgest rohust ka puudealused," nentis Liinat. Ta lisas, et kuna loomad olid Kõrkja saarel veel oktoobris, siis sõid nad neidki taimi, mida suvel toidukülluses esimese hooga ei tahtnud.

"Liigirikkuse ja loodusliku tasakaalu hoidmiseks on veised saarel head tööd teinud," kiitis linnaosavanem ja lisas, et nüüd on veel vaja koplipostid kokku korjata ja mõned nõgesepuhmad maha niita.

Linnaosavanema sõnul polnud tegemist ühe aasta projektiga ning kümmekond veist plaanitakse saarele tuua ka järgmisel kevadel. Peale Pirita jõe ürgoru hooldamise pakkusid loomad paljudele külalistele silmailu. "Uudistajaid ja pildistajaid liikus saarel üsna tihedalt," märkis Liinat.

Maist peaaegu oktoobri lõpuni krõmpsutas Kõrkja saarel rohtu üheksa eri tõugu lihaveist. Pirita jõe ürgorg on maastikukaitseala ning Kõrkjasaare niit poollooduslik kooslus, mille säilimiseks tuleb niitu igal aastal niita või hooldada seal loomi karjatades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles