Maaeluminister: üleminekutoetuse mittemaksmine ei pane põllumehi lõpetama

Arvo Aller.

FOTO: Marianne Loorents

Maaeluminister Arvo Alleri hinnangul ei saa üleminekutoetuste mittemaksmine määravaks, kui põllumajandustootja seisab valiku ees, kas jätkata või mitte.

Maaeluminister Arvo Aller ütles Terevisioonile antud intervjuus, et kui kaalukausil on põllumajandustegevuse jätkamine või edasi tegutsemine, ei saa üleminekutoetuste mittemaksmine tema hinnangul määravaks.

Järgmisel aastal oleks Eesti riigil võimalus maksta 15,3 miljonit eurot üleminekutoetuseks, kuid hetkel, olenemata varasematest lubadustest, on eelarvereal selleks null eurot. Kuigi riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on öelnud, et vähemalt viis miljonit on reservidest põhimõtteliselt leitud, on tootjad endiselt tuleviku osas teadmatuses.

Intervjuus kommenteeris maaeluminister teemat, kas üleminekutoetuste mittemaksmine võib saada otsustavaks, miks mõni tootja piltlikult öeldes pillid kotti paneb.

“Kui tehakse lõpetamisotsus, siis see tehakse väga põhjalikult kaalutledes. Toetuse osa… See ei kiirenda ega pikenda seda otsust. Pigem on muude asjade kokkulangemine, miks tehakse lõpetamisotsus. Lõpetamisotsus on põllumajanduses väga pikalt kaalutletud,” arutles ta.

Aller rõhutas korduvalt, et see 15 miljonit on Eesti riigi võimalus maksta põllumeestele üleminekutoetusi ja seda on alates 2004. aastast makstud täies mahus, osaliselt või jäetud üldse maksmata.

“On võimalus maksta, aga see on alustajate ja noorte suhtes ebaõiglane, ebaõiglane veiselihakasvatajate suhtes,” viitas ta sellele, et toetusi makstakse põhinedes referentsaastatele, mis jäävad üle kümne aasta taha, ja kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega, olenevalt valdkonnast, pärast aastaid 2006-2008, toetusti ei saa.

Sellega, et üleminekutoetusi üldse ei peaks maksma, ta ei nõustunud - see ebavõrdsust ei vähendaks.

“Ma ei taha öelda, et seda raha ei peaks maksma, see on võimalus. Olukord on nii või naa ebavõrdne. Kes on pikemalt tegutsenud, neil on niigi konkurentsieelis. See on võimalus, mida riik on erinevatel aastatel kasutanud,” selgitas ta.

Aller sõnas, et saab aru, et põllumeestel on raske: piima kokkuostuhind, sea- ja veiseliha hinnad on langenud. Teraviljakasvatajatel on lõpuks, pärast paari head viljaaastat, võimalus lappida neile eelnenud järjestikkuse kolme kehva aasta tekitatud auke.

“Me kõik saame aru, et meil see aasta on erinev. Oli eriolukord, praegu prioriteet number üks on tervishoid,” põhjendas ta.

Populaarne

Tagasi üles
Back