R, 2.12.2022

Karjuv ebaõiglus võib põllumehed taas Toompeale viia

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Karjuv ebaõiglus võib põllumehed taas Toompeale viia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mullu detsembris Toompeal toimunud meeleavaldusel seisid põllumehed taas selle eest, et neile üleminekutoetusi lubatud mahus eraldataks. Toona kingiti igale riigikoguliikmele mängutraktor koos sõnumiga "Mängi minuga, mitte toiduga".
Mullu detsembris Toompeal toimunud meeleavaldusel seisid põllumehed taas selle eest, et neile üleminekutoetusi lubatud mahus eraldataks. Toona kingiti igale riigikoguliikmele mängutraktor koos sõnumiga "Mängi minuga, mitte toiduga". Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi euroliidu uus eelarveperiood toob Eesti tootjatele suuremad toetused, on järgmine aasta üleminekuaasta, mil meie tootjateni jõudvad otsetoetused hoopis paari miljoni võrra vähenevad. Osadele piimatootjatele on üleminekutoetus aga lausa ellujäämisküsimus. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus rõhutas Maa Elule antud intervjuus, et on väga oluline, et järgmisel aastal üleminekutoetusi täismahus makstaks. 

Aasta põllumees 2019 Indrek Klammer sõnas mullu Toompeal üleminekutoetusi nõudval meeleavaldusel, et talunikud on seisus, kus peavad oma vajalikkust ühiskonnale tõestama. Sel sügisel oleme taas samas olukorras: praeguse seisuga on riigieelarves põllumeestele üleminekutoetusteks null eurot.

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.
Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. Foto: Eero Vabamaegi/scanpix/Pm

Me oleme olnud selles olukorras päris palju kordi. Erandiks olid aastad 2017-2019, kui maksti üleminekutoetusi maksimaalses mahus. Põllumajandus oli sel hetkel ilmselgelt prioriteetne valdkond.

Ka praeguse koalitsiooni jaoks on põllumajandus sõnades olnud prioriteet.

Koalitsioonilepingus on palju räägitud olulistest ja suurtest teemadest nagu ausad konkurentsitingimused, üleminekutoetuste maksmisega jätkamine, toidujulgeolek. Olulised märksõnad on seal sees, aga selle praktiline elluviimine peakski toimuma eelarveprotsessi kaudu.

Miks on nii oluline, et üleminekutoetusi järgmisel aastal kindlasti võimalikult suures mahus makstakse?

Juba sel aastal makstakse üleminekutoetusi 15,3 miljoni euro asemel umbes 10 miljonit eurot. Selle aasta eelarves lubati esialgu valitsuse poolt üleminekutoetusteks 5 miljonit eurot, riigikogus lisandus sellele hiljem veel 5.

Varasematel aastatel on Eesti olukord Euroopa Liidu keskmise toetustasemega võrreldes olnud üsna dramaatiline: Eesti põllumajandustoetused on olnud 50-60% Euroopa Liidu keskmisest.

Sellel ja järgmisel aastal on ELi toetused umbes 70% keskmisest, kuigi siinkohal me räägimegi keskmisest: võrreldes näiteks Belgia, Hollandi või Kreeka põllumajandustoetusega on vahe suurem, seal on toetused mitu korda kõrgemad Eesti põllumajandustoetustest.

Üleminekutoetus ongi Eestile ja teistele uutele liikmesriikidele antud õigus maksta siseriiklikku toetust, et osaliselt seda vahet kompenseerida.

  • Balti riikides on viimastel aastatel otsetoetuste tase olnud ca 54–60% ELi keskmisest, samas kui tootmiskulud on ELi keskmisest olnud oluliselt kõrgemad.
  • 2017. aastal moodustasid tootmiskulud Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% ELi keskmisest.

    Allikas: EPKK

Tegu on ka ühe viimase võimalusega üleminekutoetusi maksta.

Algse kava kohaselt oli see aasta viimane. Euroopa Liit on võtmas vastu üleminekumäärust, mis käsitleb elu järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Praeguse teadmise juures saaks seda maksta järgmisel ja ka ülejärgmisel aastal.

Eriti oluline on see seetõttu, et kui uuel perioodil võib Eesti jaoks oodata ka EL-i toetuste eelarve suurenemist, siis järgmine aasta on üleminekuaasta ja Euroopa Liidu eelarvest Eestile tulevad otsetoetused isegi paari miljoni euro võrra vähenevad.

Kas võib öelda, et meie piimakarjakasvatajad ja loomakasvatussektor laiemalt on kõige keerulisemas olukorras?

Võib öelda küll. Teraviljasektoris oli eelmine aasta väga hea ja ka see aasta on olnud suhteliselt hea aasta. Kuigi enne seda oli selles sektoris mitu keerulist aastat, on head aastad aidanud auke lappida.

Loomakasvatussektoris näeme praegu selget turukriisi. Piimasektoris on kuus kuud juba piima kokkuostuhind madalam kui tootmiskulud.

Oleme kokku arvutanud, et selle kuue kuu jooksul tekib piimatootjate rahakotti üle 8 miljoni euro suurune auk. Kui üleminekutoetustega paralleel tuua, siis umbes sama suur summa oleks piimatootjate jaoks laual, kui üleminekutoetusi makstaks maksimaalses mahus.

Oleme kokku arvutanud, et selle kuue kuu jooksul tekib piimatootjate rahakotti üle 8 miljoni euro suurune auk.

Lihaveisesektorisse on koroona toonud turustusraskused – statistika näitab, et lihaveiseid on teistesse riikidesse müüdud mitu korda vähem, sest tarneahelad pole normaalselt toiminud ning välisturgudel on mitmed probleemid.

Siseriiklikku toetust vajab ka turukriisis seakasvatus, kus eelmise suure kriisiga oleme kaotanud isevarustatuse võime.

Kas teieni on jõudnud info tootjatest, kes on oma karja müüki pannud?

Trend, et väiksemad karjad kaovad, on üldine, ja kriisides see alati kiireneb. Praegu on selgelt olukord, kus keskmiste, 200-300 lehmaga, piimakarjade seas on 10-15 karja kindlasti lõpetamas.

See tähendab, et tootjad püüavad oma ettevõtet müüa. Ja müüjad on Eesti oma inimesed, kes vastu ei pea. Ostjad on pigem välismaised ettevõtted. Tegu ei ole rõõmustava arenguga.

Mis on edasised sammud?

Esimesed sammud on olnud konsultatsioonid poliitikutega nii valitsuses kui riigikogus. Kohtusime eile maaeluminister Arvo Alleriga, kes üleminekutoetuse taotluse täismahus riigieelarvesse tegi, ja oleme kindlasti tema selja taga, et riigikogus saaks valitsuses tehtud viga parandatud.

Suhtleme nii maaelu- kui rahanduskomisjoniga, et leida poliitilist toetust, sest riigikogul on viimane sõna. Eelmisel aastal leiti riigikogus 5 miljonit eurot, loodame selliseid arenguid ka sel aastal. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on ka leheveergudel öelnud, et 5 miljonit oleks reservis justkui olemas. Tuleb töötada selle nimel, et oleks 15 miljonit.

Kas põllumehed on taas valmis oma õiguste eest seismise nimel Toompeale minema?

See kogemus on meil, paraku, pikaajaline olemas – oleme seal käinud edukalt ja vähem edukalt. Viimati käisime seal mullu 10. detsembril üsna samal teemal.

Sellekohast otsust põllumajanduskojas pole tehtud, aga ettepanek liikmete poolt on tulnud ja kaalume seda päris tõsiselt.

  • Põllumajanduskoda on valitsusele korduvalt meelde tuletanud vajadust maksta nii sellel kui järgmisel aastal täies mahus siseriiklikke üleminekutoetusi, millel on põllumajandustootjate sissetulekute kindlustamisele oluline mõju. Kokku on võimalik üleminekutoetusi maksta 15,3 miljonit eurot aastas.
  • Käesoleva aasta riigieelarves ei jätkunud kahjuks vahendeid üleminekutoetuste täies mahus maksmiseks. Eestil on lubatud sellel aastal põllumajandussektorile maksta lisaks Euroopa Liidu otsetoetustele 15,3 miljoni euro ulatuses siseriiklikke hüvitisi, kuid riigieelarvesse eraldati möödunud aasta lõpus vahendeid vaid ca 10 miljoni euro ulatuses.
Märksõnad
Tagasi üles