Eesti loomakasvatajad on hetkel Baltikumis kõige haavatavamas seisus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel on juba kuid kestnud keerulise olukorra tõttu mitmed piimakarjad pandud müüki, et leida neile uued omanikud. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on pöördunud valitsuse poole, sest soovitakse, et tuleva aasta eelarvesse lisataks üleminekutoetused maksimaalses mahus. Lisaks vajaks loomakasvatussektor erakorralist toetust, sest tootmine käib kuid alla omahinna ja nii on selle sektori jätkustuutlikus kahtluse all.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo selgitas Kuku raadio Maatunnile antud inevrjuus, et koda on pöördunud valitsuse poole kahe sooviga.

“Järgmine aasta on Euroopa Liidu eelarveperioodis üleminekuaasta ja see tähendab, et Eesti valitsusel on võimalik maksta ka üleminekutoetust nii looma- kui taimekasvatajatele. See maht on 15,3 miljonit, mida Euroopa Liit on lubanud, ja me väga soovime, et praeguses turuolukorras valitsus üleminekutoetuse järgmise aasta riigieelarvesse lisaks,” selgitas Tõnissoo.

Teine valukoht on Tõnissoo sõnul aga seotud loomakasvatussektoriga. “Meil on vaja erakorralist toetust piimaveisekasvatajatele, lihaveisekasvatajatele ja seakasvatajatele. See on põhjustatud Covid-ist. Hinnad turul on läinud väga alla. Kõik need kolm sektorit toodavad alla omahinna. Ja see ei ole jätkusuutlik,” lisas ta.

Et Läti ja Leedu valitsused on selle võimaluse leidnud, seab see Eesti tootjad veelgi keerulisemasse olukorda.

 Kui naabrid on leidnud võimaluse oma loomakasvatajaid erakorraliselt toetada ja Eesti seda ei tee, siis me oleme kõige nõrgemas positsioonis.

“Me oleme samas konkurentsikeskkonnas: Eesti, Läti ja Leedu otsetoetused on kõige madalamad Euroopa Liidus ja ka piimahind on meil kõige madalama liidus. Kui naabrid on leidnud võimaluse oma loomakasvatajaid erakorraliselt toetada ja Eesti seda ei tee, siis me oleme kõige nõrgemas positsioonis. Ja seda tuleks kindlasti vältida, et meie loomakasvatust saaks jätkata,” sõnas ta.

Eesti piimatootjatele makstav kokkuostuhind on juba viiendat kuud oluliselt madalam piima tootmiseks tehtavatest kuludest.

Tõnissoo tõi välja, et mitmed piimakarjad ongi juba paraku müüki pandud ja neile otsitakse ostjat.

“Ajalugu näitab seda, et kui piimalehmade arv Eestis väheneb, siis ta kunagi enam sellelel tasemel tagasi ei tõuse. Seetõttu on karjade säilitamine on prioriteet,” rõhutas ta.