Laktoositalumatuse põhjused on iidses karjapidamises

Jahedas kliimas vajasid inimesed rohkem piimas sisalduvat D-vitamiiini ja piimarasva, mistõttu sai piimatootmine olulisemaks just Põhja-Euroopas.

FOTO: Hannah McKay/REUTERS

Piimalehmi kasvatati 7000-6000 aasta eest rohkem Põhja- ja Lääne-Euroopas, samas kui lõuna pool eelistati kitse- ja lambakasvatust. See erinevus võib seletada tänapäeva põhjaeurooplaste paremat laktoositaluvust.

Novaator vahendab uuringut, kus Yorki Ülikooli teadlaste juhitud uurimisrühm vaatles, kuidas ligi 1500 aasta vältel mindi eelajaloolises Euroopas üle kütimiselt-koriluselt põlluharimisele.

"Laiuskraadide-vahelised erinevused piimatootmises võivad seletada, kuidas eurooplaste laktoositalumatus on arenenud," ütles Yorki Ülikooli arheoloogia osakonna professor Oliver Craig.

"Tänapäeva põhja- ja lääne-eurooplastel esineb palju sagedamini geenimutatsiooni, mis võimaldab täiskasvanutel piimas olevat laktoosi seedida. Lõuna-eurooplastel esineb seda harvem."

Populaarne

Tagasi üles