Piimalehmi kasvatati 7000-6000 aasta eest rohkem Põhja- ja Lääne-Euroopas, samas kui lõuna pool eelistati kitse- ja lambakasvatust. See erinevus võib seletada tänapäeva põhjaeurooplaste paremat laktoositaluvust.
Laktoositalumatuse põhjused on iidses karjapidamises
28. aprill 2020, 08:43
Novaator vahendab uuringut, kus Yorki Ülikooli teadlaste juhitud uurimisrühm vaatles, kuidas ligi 1500 aasta vältel mindi eelajaloolises Euroopas üle kütimiselt-koriluselt põlluharimisele.
"Laiuskraadide-vahelised erinevused piimatootmises võivad seletada, kuidas eurooplaste laktoositalumatus on arenenud," ütles Yorki Ülikooli arheoloogia osakonna professor Oliver Craig.
"Tänapäeva põhja- ja lääne-eurooplastel esineb palju sagedamini geenimutatsiooni, mis võimaldab täiskasvanutel piimas olevat laktoosi seedida. Lõuna-eurooplastel esineb seda harvem."