Maaperede lautades kodusigade ruigamist enam ei kosta

Sead. Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Viis aastat kodusigu laastanud katk lõpetas Eestis sajandeid kestnud sigade oma tarbeks pidamise tradistiooni. Kindlasti pole kodusigu enam Viljandi- ja Järvamaa maaperedel.

Jõeääre talu omanikud Urmas ja Laivi Laks pidasid sigu oma pere tarbeks kuni 2016. aastani. Siis läksid bioohutusnõuded nii karmiks, et odavam oli osta liha poest kui laudale aed ümber ehitada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jõeääre talu uusi sigu võtta ei kavatse. "Nõuded ju kehtivad ikkagi. Sellest ei saa üle ega ümber," põhjendas Urmas Laks.

Näiteks Hiiumaa on seni ainus maakond, kuhu sigade Aafrika katk jõudnud ei ole. Sellegipoolest on kogu riiki laastanud katkupuhang ka saare seakasvatusele jälje jätnud ja suure tõenäosusega kasvab saarel ainult üks kodusiga.

Selleks, et Hiiumaa jääks katkust puutumata, ei ole juba aastaid lubatud mandrilt saarele uusi sigu tuua. Niisiis ongi sigade arv tasapisi kokku kuivanu ja praeguseks on alles vaid üks seakasvataja, kelle laudas kasvab üks siga.