Pliimoon on kahjulik nii loomadele kui ka inimestele

Foto: Marko Saarm / Sakala

2019. aasta juulis esitas Euroopa Komisjon taotluse seaduseelnõuks, mis keelaks pliid sisaldava laskemoona kasutamise jahipidamisel, laskespordis ning ka plii kasutamise keelu kalastamisel.

“Selge on see, et me pliimoona kasutamise keelamisest või piiramisest ei pääse. Seda otsustab Euroopa Parlament. Inimeste ja ka teistele planeedi elanikele on plii eluohtlik. Mida vähem me pliid juba praegu kasutame, seda kasuliikum meie kõigi tervisele,” kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) kodulehel seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Koduleht vahendab 1980. aastate lõpus tehti uuringuid Taanis ja Gröönimaal. Jahimeesteste vereproovid näitasid nende organismis väga kõrget pliisisaldust, mis ületas kümnekordselt EFSA määratud normi. Alla selle normi tervisekahjustusi ei teki.

Inglismaal võeti uurimiseks 121 kütitud suuruluki rümpa. Röntgenis selgus, et 92 isendil oli kuulist eraldunud pliitükke. Seetõttu on suur tõenäosus, et sööme ise oma tervisekahjustajaid sisse.

EJS algatas mullu novembris pliimoonast täielikult loobumise arutelu ja seltsi tegevjuht Tõnis Korts lisas toona, et arutelu all pole küsimus, kas sellest loobuda, vaid millal seda teha.

Maa Elu on ka varem kirjutanud, kuidas ligi pooled uuritud hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgistuse tagajärjel.