Jahimeeste selts algatab pliimoonast täieliku loobumise arutelu

Merikotkas. Pilt on illustreeriv Foto: Henn Soodla

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) algatab novembris pliimoonast täielikult loobumise arutelu ja seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul pole arutelu all küsimus, kas sellest loobuda, vaid millal seda teha.

"Novembris Erametsaliiduga peetaval ümarlaual tõstame lauale pliimoonast loobumise teema," ütles Korts kolmapäeval BNS-ile.  "Küsimus pole, kas loobuda või mitte, vaid mis on ajaline piir. Tuleb teha analüüs, et see jahimeestel üle jõu ei käiks."

Korts märkis, et EJS-is on juba pliimoonast loobumist arutatud. "Loomaarst Madis Levits on käinud rääkimas pliimoonast ja kotkastest, aga maaomanike organisatsioonidega rääkides tõstame teema esimest korda lauale. Tundub, et selleks ollakse valmis ja juba täna alustasime analüüsidega, et millal oleks üleminekusks mõistlik aeg ja et saaks ettevalmistusi teha."

Loe ka: Pooled hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgituse tõttu

Eestis on pliimoona kahjulikkus jõudnud avalikkuse ette läbi pliimürgituse saanud kotkaste. Kotkad on söönud pliimoonaga kütitud loomi ja saanud seetõttu ka ise mürgituse. Viimane avalikkuse ette jõudnud pliimürgituse juhtum oli tänavu augustis, kui maaülikoolis terveks ravitud merikotkas lasti vabadusse.

Küsimus pole, kas loobuda või mitte, vaid mis on ajaline piir. Tuleb teha analüüs, et see jahimeestel üle jõu ei käiks

Tõnis Korts rääkis kahe aasta eest BNS-ile, et pliivaba moon on kaubandusvõrgus saadaval ja jahimehed seda ka kasutavad.

"Euroopas käib diskussioon pliivabale moonale ülemineku teemal, meil seisab see veel ees," sõnas Korts 2017. astal. Ta lisas, et siiski on Eestis ka praktilisi samme juba astutud ja keelatud veelindude jaht pliihaavlitega.

"Inimeste seas ja kogukondades on mustrid nii tugevad, et neid pauguga murdma minna pole mõistlik ja võimalik," kommenteeris Korts toona võimalust kiirelt ja käsu korras pliivabale moonale üle minna.

"Kui tahame edu saavutada, siis on mõistlik teha seda läbi kaasamise ja arutelu. Organisatsiooni juhina ma pigem ütleks, et oleme valmis neid asju arutama - inimesed tahavad tõestust, mitte nagu nõukaajal öeldi, et nüüd teeme nii. Inimesed tahavad asjadest aru saada."

Kortsu sõnul blokeerib süüdistav lähenemine inimesed ära ja nad ei hakka siis asja üldse arutama. "Kui ma peaksin peale lendama ja ütlema, et kasutage pliivaba moona, siis kes ma selline olen, et tulen ja ütlen. Aga kui me teeme diskussiooni, arutame ajakirjas ja lõpuks jõuame arusaamisele, siis on need asjad hoopis lihtsamad."

Ka keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks märkis kahe aasta eest BNS-ile, et veelindudele jaht pliihaavlitega on Eestis keelatud. "Samas on pliihaavel kõige tõhusam vahend, mis tekitab ulukis šoki ja uluk kukub alla. Terashaavel näiteks jätab paljud ulukid mujale piinarikast lõppu ootama," sõnas Traks. "Seetõttu on ka nii, et palju linde jääb vedelema. Enne üleminekut hoiatasid eksperdid, et kui te seda teete, peate arvestama, et paljud linnud jäävad leidmata."

Jahindusnõuniku sõnul ei taha jahimehed pliivabu kuule kasutada, sest need ei tapa nii tõhusalt kui plii. "Meil relva- ega moonatööstust pole ja välismaised relvatööstused pole veel suutnud väga häid pliivabu kuule välja töötada. Tinasüdamega mantelkuul läheb looma sees laiali, tekitab šoki ja loom sureb kiiresti. Proovitakse küll, näiteks plastsisuga, aga nii tõhusat pole veel leitud. Natuke tuleb veel kannatada. Uued kuulid oleks küll kallimad, aga plii loodusesse sattumise vältimise nimel võiks maksta," sõnas Traks.

Oleme püüdnud seda ka rääkida - ärge viige inimesed raipeid söödaplatsidele. Aga paraku seda tehakse ja tundub, et jutule pole tähelepanu pööratud.

Rääkides konkreetsest pliimürgitusse surnud kotkast, ütles Traks, et peaks uurima, kuidas plii kotka sisse sai. "Tundub, et see kotkas oli harjunud sööma vaid söödaplatsil, kuhu siis keegi vedas lastud loomade korjuseid. Tundub, et ta oli harjunud sööma inimese pakutud toitu ja see on üks suur probleem."

Traksi sõnul on kotkastele ohtlikud ka loodusfotograafid, kes saavad jahimeeste käest raipeid, viivad need välja ja siis pildistavad maiustama tulevaid kotkaid. "Seda ei tohiks mingil juhul teha. Oleme püüdnud seda ka rääkida - ärge viige inimesed raipeid söödaplatsidele. Aga paraku seda tehakse ja tundub, et jutule pole tähelepanu pööratud," rääkis spetsialist.

"Nende korjustega püütakse lisasöötmist teha, ulukeid juurede meelitada ja kotkas on alati seal kohal. Tahetakse pilti teha, aga võib olla ka muud, et visatakse raibe maha ja passitakse tornis. Aga kotkas käib igal juhul söömas ja kotkas on plii suhtes väga õrn, teaised loomad kannatavad rohkem."

Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik ütles 2017. aastal, et esialgu pole pliimoona keelustamiseks seadusandlikku algatust oodata. "Ootame, millal tuleb turule pliiga võrdväärselt tappev moon. Ma arvan, et see on aastate küsimus," sõnas Traks.