/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/09/25/7137579t1h5d3c.jpg)
Sel nädalall, 24.–27. septembril toimub Eesti Maaülikoolis noorteadlastele suunatud kõrgetasemeline kursus loomakasvatuse sensoritest ja biomarkeritest. Lisaks kohalikele teadlastele osalevad kursusel tippteadlased Belgiast, Šveitsist ja Itaaliast.
Euroopa tippteadlased jagavad loomakasvatuse doktorantidele teadmisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarnaselt teistele valdkondadele digitaliseerub ka loomakasvatus. Selle tulemusena on farmiloomade ja –lindude igapäevaseks jälgimiseks välja töötatud uued meetodid ja seadmed, mis abistavad inimest loomade tervise, heaolu, immuunsüsteemi, sigimise ja toodangu kvaliteedi hindamisel.
„Kuna kaasaegsetes farmides on inimtööjõu kasutamine viidud miinimumi, väheneb ka inimese ja looma vaheline side. Sensortehnoloogiad aitavad aga avastada mitmeid haigusi juba varajases staadiumis, vähendades nii ravikulusid ja pikendades loomade tervena elatud aastaid,“ selgitas kursuse koordinaator, maaülikooli söötmisteaduste dotsent Marko Kass.
Biomarkeritena käsitletakse organismi füsioloogilist seisundit iseloomustavaid mõõdetavaid karakteristikuid. Kassi sõnul on biomarkeritel uute tehnoloogiate arendamisel täita oluline osa, kuna nende abil on võimalik loomade füsioloogilise seisundi hindamine ning haiguste kiirem avastamine.
Neljapäevase kursuse avavad Ghenti ülikooli vanemteadur Miel Hostensi loengud enim levinud biomarkeritest loomakasvatuses.