Selleaastane parim talu on Sulbi külas asuv Roosu talu

Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg, tema abikaasa Jaana, kelle südamasjaks on talu lambad, ning peremees Aivar Rosenberg.

FOTO: Kadri Suurmägi

Täna Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis toimunud XXVIII talupäeval anti välja tiitlid parimatele taludele. Parima talu tiitliga tunnustati Võrumaal Sulbi külas asuvat Roosu talu.

Parimat talu on Eestimaa Talupidajate Keskliidu eestvedamisel valitud juba 26 aastat.

Mahe teravilja- ja loomakasvatus

Kui hindamiskomisjon Võrumaal Sulbi külas asuvat Roosu talu juuli alguses külastas, sõnas Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv, et pere kandideerima meelitada ei olnud sugugi lihtne.

“Ma olen neile kümme aastat rääkinud, et peaks kandideerima, aga alati saan vastuseks, et üks või teine asi pole veel valmis. Nüüd ütlesin, et üks talu ei saagi kunagi valmis,” rõõmustas ta, et üks väärt talu sai konkursile esitatud.

Noorperemees Ivar Rosenberg lisas tagasihoidlikult, et eks praegugi on lõpetamata asju, kuid komisjonile oli ette näidata muljetavaldav hulk tehtuid töid: uuendatud kuivatit, lambalauta, viljapõlde ja veistega karjamaid, korras masinaparki

Ma olen neile kümme aastat rääkinud, et peaks kandideerima, aga alati saan vastuseks, et üks või teine asi pole veel valmis. Nüüd ütlesin, et üks talu ei saagi kunagi valmis.

Ivar Rosenberg on 34-aastasena jõudnud olla ka kümme aastat Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees, hoidnud kohalikku künnivõistluse traditsiooni elus ning saanud maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi maaelu edasiviimise ees.

Talu põhitegevuseks on maheteravilja tootmine ning lamba- ja lihaveisekasvatus - haritavat maad on 600 hektarit, lambaid üle 300 ja lihaveiseid 30.

Kui esialgu tegeleti teraviljakasvatusega, siis pärast sajandivahetust hakati kasvatama ka loomi. “Mis talu see ikka on, kui loomi pole,” sõnas Ivar Rosenberg muheledes. Loomad on toonud nende tallu uudistama ka lastegruppe – nii näiteks käisid lasteaialapsed vaatamas, kuidas peetakse lambaid.

Nii teravilja- kui loomakasvatuses ollakse mahedad. “Sellest aastast on kogu meie tootmine mahe,” kinnitas talu peremees Aivar Rosenberg.

Kes teeb, see jõuab

Lisaks oma talutööde tegemistele jõuavad pere liikmed olla ka tõelised kogukonna tugisambad. Näiteks on pere teinud Sulbi vanast koolimajast vabaajakeskuse, kus pakuvad ka majutusteenust, mida kasutavad hea meelega näiteks erinevad laagrid, kellele just seda tüüpi majutusvõimalus hästi sobib.

Külakeskuseks kujunenud koolihoones käivad koos mitmed huviringid, teiste seas ka Ivari juhendatav judorong, ning külateater, kus löövad kaasa nii noorperemees kui peremees Aivar Rosenberg, kes meenutas, et nii koolimaja kui mõnegi teise ostetud ja korda tehtud ehitise puhul oleks olnud lihtsalt kurb vaadata nende lagunemist, mistõttu sooviti leida neile uusi funktsioone.

Nii läks ka vanast koolimajast mõnesaja meetri kaugusel asuva Sulbi magasiaidaga, mis nüüdseks kujunenud armastatud pulmapeopaigaks.

Vabaajakeskuses on ka raamatukogu, mis on kõigile avatud. Aivar Rosenberg toob välja, et raamatukogu võib uhke neile annetatud väliseesti kirjanduse üle. Lisaks annetustele soetab raamatukogusse raamatuid ka pererahvas ise.

Rosenbergide pere on korda teinud Sulbi vana koolimaja ja sellest on kujunenud külakeskus. Ruumides asub ka raamatukogu, mis kõigile avatud. Noorperemees Ivar Rosenberg näitab, et arhiivis on säilinud ka koolipäevikuid, kus temagi kunagised hinded sees.

FOTO: Kadri Suurmägi

Lisaks on raamatukogu ka arhiiviks kunagisest koolist jäänud materjalidele. Nii leidis Ivar Rosenberg tutvustamiseks arhiivist üles ka koolipäeviku, kus seisavad reas märked tema kunagise ainetundmise kohta.

Kooli lähedale rajatud laulukaare all on aga Sulbi külaelanikel olnud mitmeid aastaid võimalik osa saada harukordsetest kontsertidest, mille annavad dirigent Triin Kochi koorid, kes suviti dirigendi koduhoovis kogunevad ja siis ka külaelanikele kontserdi annavad.

“Staabis”, nagu pererahvas oma koduõue nimetab, on näha ka kolmest pojast noorima Ragnari kanuud, millega ta korraldab matkasid Võhandu jõel.

Küsimusele, kas see on paratamatu, et tänane talunik peab olema nagu Hunt Kriimsilm, kel üheksa ametit, vastas peremees Aivar Rosenberg, et tegelikult see nii ei pea siiski olema. “Meil on see kuidagi nii läinud,” sõnas ta.

Noorperemees Ivar lisas mõtlikult, et tegelikult on nad perega osanud töid ja tegemisi nii jaotada, et ka viljakasvatuses väga kiiretel aegadel sujub töö väga ladusalt ja nii jagubki tahtmist ja energiat ka kõige muuga tegeleda.

Võrumaal Sulbi külas asuva Roosu talu hoov.

FOTO: Kadri Suurmägi

Taluliit tunnustas ka parimat noortalunikku, innovatsioonitalu, tootmis- ning alternatiivtalu

Lisaks parima talu tiitlile tunnustati veel nelja Eestimaa talu.

Parima tootmistalu tiitli sai piimatootmisega tegelev Takkasaare talu Järvamaalt.

Parimaks noortalunikuks kuulutati Mooratsi talu peremees Mehis Visnapuu, kes kasvatab Valgamaal lihaveiseid ja maheteravilja.

Parimaks alternatiivtaluks kuulutati Võrumaal asuv Uue-Saaluse veinitalu. 

Raplamaal asuv piimalambaid kasvatav Männiku talu kuulutati aga parimaks innovatsioonitaluks.

Männiku Piimalambad OÜ eestvedajad Kaisa ja Priit Tähe.

FOTO: Kadri Suurmägi

Loe talude kohta pikemalt SIIT.

Populaarne

Tagasi üles