Kanakasvatus jätab võimsa fossiilijälje
28. detsember 2018, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui inimkond peaks maamunalt kaduma, kuidas siis tulevased mõistusega olendid meist ja meie tsivilisatsioonist teada saavad? Vastus on üpris üllatav. Nimelt vahendab teadusportaal Novaator, et üks võimalus on kanakontidest info saada.
Carys Bennett Inglismaalt Leicesteri Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavadki ajakirjas Royal Society: Open Science, et meie ajast märku andev kanaluufossiilide kiht hakkab silma paistma nii oma hiiglasliku arvukuse kui ka järsult muutunud välimuse poolest, eriti arvestades 20. sajandil alguse saanud intensiivset broilerikasvatust.
Bennett ja ta kaasautorid tuvastasid ka seda, et tänapäeva broileri koivaluu on kolm korda jämedam kui kanade metsiku esivanema oma.
Loe pikemalt Novaatorist.