Jahindus on vastutuse võtmine

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts rõhutab Erametsaliidu veebilehel, et jahindus on vastutuse võtmine ning jahimeestel on suur roll hoida tasakaalu inimeste ja looduse vahel.

Jahindusest kui looduskaitsest rääkides märgitakse, et jahiulukid on ressurss, mida tuleb kasutada kestlikult ja teaduspõhiselt, arvestades nii bioloogilisi, majanduslikke kui sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.

Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts rõhutab, et jahindus on ka vastutuse võtmine.

„Oleme inimestena oma tegevusega nii sügavalt looduslikesse protsessidesse sekkunud, et meil ei olegi muud võimalust, kui võtta ulukite hea käekäigu ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise eest ise vastutus,” ütleb Tõnis Korts.

Meie kasvava elanike arvuga planeedil surve loodusele ja looduse liikidele aina suureneb ja looduslik iseregulatsioon on rikutud. Sagenevad konfliktid inimese tegevuse ja ulukite tegevuse vahel. Linnastumisega seotult väheneb inimeste side maaga ja aina vähem tuntakse looduslikke protsesse. Ulukiasurkondades levivad ulukihaigused, kliima soojenemine võimendab võõrliikide probleemi jne.

Teisisõnul märgib ta jahimeeste rolli hoida tasakaalu inimeste ja metsloomade (looduse) vahel: „Lahendatakse ühiskondlikud tellimused loodusliku tasakaalu säilitamisel ja ülemääraste kahjude ärahoidmisel.”

Vaata, millise hinnangu andis Tõnis Korts aastale 2018 jahinduses 

 

Jahimehed ja looduslik tasakaal

  • Selleks, et küttida, peab loodust ja loomi hästi tundma, teadma, mis aegadel ja kus loomad liiguvad, kuidas nad käituvad jms. Tänu nendele põhjalikele teadmistele on Eestis jahimeestest kujunenud need, kelle andmeid kasutavad ulukipopulatsioonide suuruse ja seisundi hindajad. Jahimeeste iga-aastane ulukiloendus on üks osa ulukiseirest.
  • Jahimehed on ka need, kellega lepitakse kokku igasuguste muude ulukiuuringute algandmete või algmaterjali saamine. Näiteks aitavad jahimehed kontrollida, kas marutaudi tõrjumisest on olnud kasu. Eestis ei ole enam marutaudi, kuid jätkuvalt on veterinaar- ja toiduamet levitanud vaktsiini piirialadel. Neis piirkondades kütitud rebastelt ja kährikutelt võtavad jahimehed proove, mida amet laboris marutaudi suhtes kontrollib.
  • Jahimeestel on suur roll võitluses sigade Aafrika katkuga. See tähendab küttimist, aga ka kütitud loomadelt proovide võtmist, mis operatiivselt laborisse uurida saadetakse.
  • Peale selle koguvad jahimehed teadlaste uuringute tarvis näiteks kütitud põtrade alalõualuid ja kütitud põdralehmade sigimiselundkondi.
  • Jahimehed on need, kelle abil katsetatakse uusi ulukiuurimisvõtteid ja tehakse muid vajalikke vaatlusi. Saab nentida, et jahimees on asendamatu lüli teadlaste ja metsloomade vahel.
  • Mida aeg edasi, seda rohkem on rõhutuses jahimehe kui looduse kaitsja roll. Eesti Jahimeeste Selts, kus viimasel ajal on igaks aastaks välja kuulutatud eraldi fookusteema, millele keskendutakse, valis jahinduse kui looduskaitse mööduva aasta teemaks.

Allikas: Erametsaliit

Populaarne

Tagasi üles