Maa Elu küsib, Tõnis Korts vastab
Aasta 2018, aasta 2019

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

FOTO: Urmas Luik

Kuula artiklit
Maa Elu küsimustele vastab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

 

Mis on need kolm asja, nii head kui ka halba, mis teie meelest 2018. aastat kõige enam mõjutasid?

1. Koostöö maaomanikega. Sel aastal oli hästi, et meie koostöö maaomanikega sujus ladusalt. Suutsime koos ette valmistada kaks seadusemuudatust metskitse- ja hirvejahi aja kohta. Mõlemad muudatused jahiaja pikendamise kohta on mõeldud jahimehele pigem lisavõimalusena kui kohustusena. Iga uue muudatuse juures tuletame meelde, et võimalus ei ole kohustus ja talupojatarkus on endiselt au sees. Hundid söönud, lambad terved – see on ideaal, mida vast kunagi sada protsenti ei saavuta, aga on eesmärk, mille poole püüelda.

Tore on tõdeda, et maaomanikega on jõutud ühisele arusaamale, et põtra ei tohi üle küttida ja edaspidi peab selles osas tähelepanelik olema. Ütlen veendunult kokkuvõtteks, et nii head koostööd maaomanikega ei olnud isegi koostöö teema-aastal. Selle eest suur lugupidamine ja tänu maaomanikele.

2. Tubli tulemus võitluses Aafrika seakatkuga. Sel aastal suutsime tagada, et Eestis ei sattunud seakatk metsast farmi. Eelmistel aastatel see kahjuks nii ei olnud. Naabritel lätlastel, leedukatel ja poolakatel see ei õnnestunud. See on võit, mida saab soovi korral ka rahaliselt mõõta ja summa on väga suur. See kiiduväärt tulemus saavutati jahimeeste ja riigi koostöös. Meie koostöö on ära märkinud ka Euroopa Liit. Maaeluminister Tarmo Tamm tunnustas selle töö eest meie seltsi presidenti Margus Puusti teenetemärgiga.

3. Halvasti oli see, et aasta lõpp tõi meile mitu kurba uudist jahil juhtunud õnnetuste kohta. Kas oli halb tähtede seis või olime liialt lohakad, kuid niimoodi see jätkuda ei saa. Õnnetused juhtuvad halbade asjade kokkulangemisel. Alati on mitu põhjust, miks üks või teine jahiõnnetus juhtub. Meil tuleb see kurb jada lõpetada. Eelkõige peame endale veel kord teadvustama, et relv on suurema ohu allikas ja moodsad jahirelvad on tunduvalt suurema tulejõuga ja ohtlikumad kui varem. Kuul lendab palju kaugemale, kui meie suudame näha.

Kuul ise on rumal, tark peab olema mees. Kui hoiame puhta oma tänavapoole ehk teeme kõik meist oleneva, et õnnetus ei juhtuks, siis olemegi teinud parima. Kui sedasi teevad kõik, siis tõenäosus, et õnnetus ei juhtu, saab reaalsuseks.

Mis võiks olla see konkreetne tulem, mida enim 2019. aastalt loodate?

1. See ongi seotud jahiõnnetustega. Iga probleem kannab endas lahenduse sõnumit. EJSi juhatus nimetas järgmise aasta jahiohutuse aastaks. Suuname tegevuse ja jõu sellele, et teemat tähtsustada. Kui suudame jahimeestele küsimuse aktuaalsuse taas selgeks teha ja parandada enesekontrolli, siis oleme andnud parima. Eelkõige on päevakorral jahirelvad, ohutustehnika, senisest enam jahilaskmine – lasketiiru külastamine. Tähtis on teha kvaliteetne ja ümbritseva suhtes ohutu lask. Vahel on olulisem see lask tegemata jätta.

2. Samuti loodan, et käivitub esmatöötluskohtade meede. See on nii jahikultuuri kui ka toidukäitlemise teema. Oleme seda ammu oodanud ja selleks valmistunud.

Tagasi üles