Lambaid päästab murdmisest mõistlik ettevaatus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustratiivne

FOTO: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Keskkonnaamet hüvitas 2017. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 249 573 euro ulatuses. Korralikel ennetusmeetmetel on kahjude ärahoidmisel väga suur roll.

Eesti looduse loomulik osa on heas seisus suurkiskjate asurkonnad. Samaväärselt loovad meie maastikus ja majanduses olulist lisaväärtust traditsioone järgiv loomakasvatus ja mesindus. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaeva ja riskiga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile võimalikult keeruliseks teha.

«Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobivad elupaigad ning kergesti kättesaadavad kariloomad või mesitarud. Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade – põdra, punahirve ja metskitse – populatsioonid väga heas seisundis, seega toitu peaks suurkiskjatele piisama. Seakatku tagajärjel metssigade arvukuse olulise vähenemise ja suurkiskjate kiskluskoormuse muutuste vahel ei ole seni ilmnenud tõenduspõhist seost,»  ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Eesti loomakasvatuses peetakse ligi 100 000 lammast ning hunt murrab neist 0,6-1,1%. Palju suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.

Tagasi üles