Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

RMK: palume auditi läbiviijatel oma otsust veelkord kaaluda (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Säästva metsamajandamise (FSC) auditis on Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) tehtud kaks olulist parandamisnõuet, mille täitmata jätmisel ähvardab RMKd FSC sertifikaadi kehtivuse peatamine. RMK juhatuse esimees Aigar Kallase jaoks pole auditi järeldused aga mitte probleem, vaid võimalus.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) tõi FSC auditi tarvis välja järgmiseid riigimetsas esinevaid probleemkohti koos näidetega konkreetsetest rikkumistest: registreerimata vääriselupaikade kui kõrge kaitseväärtusega metsade ulatuslik raiumine ja soovimatus uusi vääriselupaiku registreerida; vääriselupaikade kaitsevajadusega mittearvestamine ja teadaolevate vääriselupaikade hävitamine või kahjustamine; jätkuv ohustatud ja kaitstavate liikide elupaikade kahjustamine jne.

Audit: RMK on pikka aega ja oluliselt rikkunud metsade säästva majandamise nõudeid

RMK töötab lahenduste suunas

«Loomulikult fikseeritakse ka mittevastavused, kui neid leitakse. Ka 2017. aastal toimunud FSC auditi järel on RMK-l olemas kehtiv FSC metsamajandamise sertifikaat, mille hoidmiseks on vaja lahendada auditi käigus sõnastatud mittevastavused. Mittevastavuste lahendamisega RMK tegeleb, näiteks ühel juhul sai kahetsusväärselt tuletõrje veevõtukoha rajamisel osaliselt kahjustada vääriselupaik. Auditi käigus esile toodud mittevastavused ei ole RMK jaoks mitte probleem, vaid võimalus viia metsade majandamine ja loodusväärtuste kaitse paremale tasemele,» ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Kallase sõnul võtab RMK loodusväärtuste kaitset tõsiselt. «Riigimets on liigirikas, kaitsealuste liikide leiukohti lisandub pidevalt, teeme selleks ise inventuure ja kutsume ka teisi leiukohtadest meile teada andma,» rääkis ta.

Kommentaar

RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson

RMK hoolitseb selle eest, et metsi majandades oleks tagatud loodusväärtuste säilimine. FSC sertifikaadi taotlemine ja hoidmine on vabatahtlik, kuid on kinnituseks, et RMK majandab riigimetsi säästlikult. Ka viimase korralise sertifitseerimishindamise järel 2017. aasta sügisel vastab RMK FSC poolt kehtestatud keskkonna-, majandus- ja sotsiaalnõuetele.

Kas RMK on auditis välja toodud 7 puudujäägiga nõus, eriti kahe tõsisemaga neist?

FSC auditis toodi välja seitse puudujääki, millest viis on väiksemad ja kaks on suuremad. Suuremate parandusnõuete esitamine on võrdlemisi ebatavaline, eriti olukorras, kus ettevõttel on sertifikaat olnud juba aastast 2002. Oleme need parandusnõuded läbi analüüsinud ja kahe tõsisema osas leiame, et need põhinevad olulisel määral huvirühmade väidetel, mida audiitorid omalt poolt üle ei kontrollinud ega tõendanud.

Oleme oma analüüsi tulemused auditi läbiviijale esitanud ja palunud neil oma otsust veelkord kaaluda. Hetkel me veel ei tea, kas see palve mõjutab auditi järeldusi. Väiksemad parandusnõuded põhinevad audiitorite auditi käigus tehtud tähelepanekutele ning nendega oleme nõus.

Kas RMK võtab midagi ette?

Täna tegeleme sellega, et lahendada FSC auditi käigus sõnastatud mittevastavused, mis annab meile ühtlasi võimaluse viia metsade majandamine ja loodusväärtuste kaitse veelgi paremale tasemele. Peame oluliseks, et info võimalike kaitsealuste liikide leiukohtade ja teiste loodusväärtuste osas jõuaks meieni võimalikult kiiresti, ka auditeerimise välisel ajal. Selleks oleme kõiki üles kutsunud RMKle loodusväärtustest teada andma ja see on andnud häid tulemusi. 2016-2017 on RMK saanud ligi 400 teadet seni registreerimata loodusväärtuste kohta nii välistelt osapooltelt kui RMK enda töötajatelt ja need väärtused on RMK poolt kaitstud. Siia kuuluvad näiteks 313 potentsiaalset uut vääriselupaika, 22 kanakulli, 7 hiireviu ja 7 väike-konnakotka uut pesitsuskohta.

RMK hallata on miljon hektarit metsamaad, millest ligi 40 protsenti on kaitse all, range kaitse all on sellest pool, see tähendab, et seal ei toimu mingisugust majandustegevust. Lisaks valiti RMK poolt möödunud aastal riigimetsas välja enam kui 1600 hektarit potentsiaalseid uusi vääriselupaiku ja keskkonnaministrile tehti ettepanek võtta täiendavalt range kaitse alla ligi 40 000 hektarit laane, salu ja sooviku tüübirühma metsi, ning nende suhtes on alanud kaitse alla võtmise menetlus.

Majandusmetsas tehakse igal aastal enam kui 40 000 hektaril noore metsa hooldamisega seotud töid, istutatakse üle 20 miljoni taime, tehakse uuendusraiet ca 10 000 hektaril ehk ligi 1 protsendil riigimetsamaal. RMK töötajad tegelevad igapäevaselt sellega, et kõik tegevused riigimetsas oleks teostatud metsa väärtusi arvestades, sest see on ainuõige võimalus.

Mis muutuks RMKs FSC sertifikaadist ilma jäämisel?

Sertifikaadist ilma jäämine ei muudaks RMK igapäevast tegevust ega tegevuspõhimõtteid, kuid kindlasti oleks sellel märkimisväärne mõju RMK ja Eesti metsanduse mainele. Kuna riigimetsade säästev majandamine on RMK põhieesmärk, siis peame FSC sertifikaati selle tõendina väga oluliseks. Metsade majandamisel oleme FSC nõudeid järginud juba 16 aastat ja teeme seda ka edaspidi.

NEPConi audit analüüsib RMK tegevust säästliku metsamajandajana, kellele on omistatud FSC sertifikaat. Suuremate mittevastavuste parandamiseks on RMK-le määratud tähtajaks 6. märts 2018. RMK FSC 2018. aasta auditi kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Mis on FSC?

Üle maailma levinud säästva metsamajandamise standardi (FSC) eesmärk on tagada, et toode pärineks vastutustundlikult majandatud metsast, pakkudes mitmekülgseid hüvesid nii keskkonnale, majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna. Igal aastal tehtava auditi käigus selgitatakse välja, kas organisatsioon, kellele on omistatud FSC sertifikaat, vastab standardi nõuetele.

FSC kohta Eestis võib lähemalt lugeda siit.

Tagasi üles