Keskkonnaamet vastuseks «kirveauhinnale»: Nursipalu on kompromiss loodus- ja riigikaitse vahel

Nursipalu puhul on tehtud kompromiss kahe olulise teema osas – looduskaitse ja riigikaitse.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta «keskkonnakirve» Keskkonnaametile, väites, et amet andis seadust eirates loa teha Nursipalus lageraie. Samas kinnitab Keskkonnaamet, et Nursipalus toimunud raadamine oli seaduslik ning tehtud mahus raadamiseks ei ole seaduse järgi vaja teostada keskkonnamõju hindamist. Keretü loodusväärtused väidab Keskkonnamet olevat jätkuvalt hoitud.

Ameti vastuses EKO «auhinnale» seisab, et tehtud mahus raadamisel (94 hektarit) ei ole keskkonnamõju hindamise teostamine nõutud. Raadamist saab lubada, kui on olemas vastav dokument, mis näeb ette maa-alale muu kasutusotstarbe, mis pole metsamajandus. Antud juhul on selleks dokumendiks Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. aasta Nursipalu harjutusvälja asutamise korraldus, mis on leitav siit.

Keskkonnaamet andiski Nursipalus loa raadamiseks, tuginedes Vabariigi Valitsuse korraldusele ning selle sisu täpsustavale Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile. Arendusprogrammile on tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis kiideti heaks 2007. aastal ja on leitav siit. Raadamine toimus kooskõlas Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammiga ning raadamisel arvestati ka teostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud soovitusi laskeväljade ja sihtmärgiala paigutuse osas, viies need eemale kaitset väärivatest aladest.

Kompromiss kahe olulise teema osas – looduskaitse ja riigikaitse

«Keskkonnaametil oli raadamise lubamise otsustamisel piisav info võimalikest keskkonnamõjudest nii heakskiidetud keskkonna strateegilisest hindamisest kui ka pooleliolevast keskkonnamõju hindamisest. Raadamise otsustamisel oleme arvestanud hindamiste tulemuste, soovituste ja seisukohtadega ning tuginenud oma parimale objektiivsele teadmisele, et otsused oleksid ikka teadmistepõhised, mitte ei tugineks oletustele,» rääkis Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar. «Kaalusime erinevate gruppide huve, mis kattub meie missiooniga leida tasakaal inimlike soovide ja keskkonnaga seotud võimaluste vahel,» lisas ta.

Eesti Metsa Abiks MTÜ ja Seltsing Inimsõbralik Nursipalu esitasid Nursipalus toimunud raadamise osas kaebuse Tallinna Halduskohtusse, mille kohus tagastas 22. novembril 2017 läbivaatamatult. Seejärel esitasid kaebajad kohtule määruskaebuse, mille osas hetkel kohtu seisukoht puudub.

«Mõistame kohalike elanike ja looduskaitsjate muret Keretü loodusväärtuste säilimise pärast. Nursipalu puhul on tehtud kompromiss kahe olulise teema osas – looduskaitse ja riigikaitse. Oleme moodustamas loodusväärtuste kaitseks Keretü looduskaitseala ning seal, kus oli võimalik, lubame arendada ka riigikaitset. Keretü kaitseala moodustamine kui ühe leevendava meetme rakendamine on meil töös ning ala kinnitatakse tõenäoliselt juba sel kevadel,» selgitas Taavi Tattar.

Viieteistkümnes kord

Tänavu andis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet. EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat viieteistkümnendat korda. 2016. aasta kirve said Vabariigi Valitsus ja Riigikogu põlevkivi ressursitasude alandamise eest. Keskkonnateo tiitli pälvisid kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajad olid Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski.

Loe ka neid

Tagasi üles