Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees/Scanpix

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust.

«Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,» selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenis ära Keskkonnaamet, kes andis Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadata, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused. Keskkonnakirve tiitli andmise peamine ajend ei ole mitte harjutusvälja rajamine, vaid otsuse tegemise viis. «Keskkonna kaitseks loodud ametkond peaks seisma keskkonna eest ja alati järgima seadust. Kui mingi tegevuse osas on algatatud keskkonnamõju hindamine, tuleb enne tegevuseks loa andmist hindamise tulemused ära oodata. Kõnealusel juhul ei olnud Keskkonnaamet oma ülesannete kõrgusel ning eiras seadust, luues sellega ohtliku pretsedendi,» kommenteeris Keskkonnaõiguse Keskuse juht Siim Vahtrus.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat viieteistkümnendat korda. 2016. aasta kirve said Vabariigi Valitsus ja Riigikogu põlevkivi ressursitasude alandamise eest. Keskkonnateo tiitli pälvisid kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajad olid Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing «Sorex», Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja Keskkonnaõiguse Keskus.

Tagasi üles