Piimanädal: millega arvestada lehmade ja mullikate ostmisel

Vasikas

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/ Scanpix

Lehma või mullika ostuga võib kaasneda mitmeid probleeme. Selleks, et loomade ost õnnestuks, on eelnevalt vaja tähelepanu pöörata mitmele olulisele aspektile.

Näiteks kui soovitakse asendada haiguse (nt udarapõletiku) tõttu karjast välja läinud looma, on seda mõtet teha alles pärast haigustekitajatest vabanemist. Kui loomi ostetakse karja suurendamiseks, peaks varuma aega, et leida loomad, kes vastavad täielikult ostja soovidele.

Kes on kes?

  • Vasikas - noorveis, kelle vanus on kuni 6. kuud
  • Mullikas - noorveis alates 7. kuust kuni põhikarja kandmiseni
  • Pullik - isasloom mullikas
  • Lehmik - emasloom mullikas
  • Tiine mullikas - lehmik, kelle tiinus on kindlaks tehtud
  • Lehm - tiine mullikas pärast poegimist
  • Täiskasvanud lehm - pärast kolmandat poegimist
  • Pull - isasloom veis
  • Härg - kastreeritud pull

Mida peaks loomi soetades jälgima?

Mullikaid ostes tuleb arvestada, et nad toodavad esimesel laktatsioonil 15-25protsenti vähem piima kui järgmistel laktatsioonidel. Lehmade keskmine kasutusiga on umbes kolm laktatsiooni. Seega on kasutusea seisukohast mullika ostmine igati õigustatud. Ei ole otstarbekas osta looma, kes on vanem kui kaks laktatsiooni.

Laktatsiooniks ehk lüpsiperioodiks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva, kõikumisega 260 kuni 320 päeva - normaalne poegimisvahemik lehmal on üks aasta. Tiinuse lõpul piima süntees ja eritumine langeb järsult ja lõpuks lakkab täielikult. Saabub kinnisperiood. Kinnisperiood kestab 45 kuni 60 päeva. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks.

Kuna mullikate piimatoodangut saab ainult eeldada, tuleks mullikad osta:

  • jõudluskontrolli alusest karjast, sest seal on kindlasti olemas korrektne arvestus toodangunäitajate üle.
  • karjast, kus seemendatakse loomi ainult parima 20 protsendi hulka kuuluvate hinnatud pullide spermaga.
  • karjast, kus vasikaid kasvatatakse kuni võõrutamiseni kas boksides või üksiksulgudes.
  • karjast, mille keskmine somaatiliste rakkude (keharakud, mida leidub normaalses piimas madalal tasemel) arv ei ületa 300 000.

Paaritatud lehmade või mullikate ostul võib olla probleemiks täpse paaritusaja puudumine. Seepärast on neil loomadel raske määrata ka loodetud poegimist ning nad võivad poegida oodatust märgatavalt varem või hiljem.

Lehma ostule kulutatud raha teenitakse kiiremini tagasi

Kui osta lehmi, on teada nende toodangutase ja on olemas ka info nende udara tervise kohta. Tänu lehmade kõrgemale toodangule võrreldes mullikatega, teenitakse lehma ostule kulutatud raha kiiremini tagasi.

Ostes äsjapoeginud looma, tuleks see uude elukohta transportida 4-7 päeva pärast poegimist. Sellisel juhul looma piimatoodang küll langeb, kuid peaks taastuma kahe päeva jooksul.

Mullikad tuleks uude karja viia 45-60 päeva enne poegimist. Nii jääb neil enne poegimist piisavalt aega, et harjuda sööda, hoonete ja teiste loomadega. Ostetud loomad tuleks paigutada ühte gruppi sarnase suuruse ja vanusega loomadega.

Mastiit ja muud ohud

Suurim oht, mis võib kaasneda lehma või mullika ostuga on see, et loom võib olla nakatunud mastiiti (udarapõletikku). Tulemusena saab ostja looma, keda tuleb hakata kohe ravima, kusjuures ravi õnnestumise tõenäosus ei ole kuigi suur ja haige loom võib nakatada kogu karja.

Loomade ostuga võivad kaasneda ka lühemaajalised terviseprobleemid, nagu transpordistress, poegimisjärgsed ainevahetushäired ja jalahädad. Stressist tingituna on aga nõrgenenud loomade loomulik vastupanuvõime keskkonnast tulenevatele haigustekitajatele. Seepärast tuleb loomad udara- ja emakapõletike vältimiseks paigutada laudas kõige paremini ventileeritavasse osasse ning nende asemete puhtusele tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu.

Uue pidamisviisiga kohanemine võtab aega

Mullikad harjuvad kiiresti uue keskkonnaga juhul, kui see on sarnane eelnevaga. Kui aga näiteks loomad viiakse lõaspidamiselt vabapidamisele, võtavad nad aseme probleemideta omaks vaid siis, kui see on puhas, kuiv ja mugav.

Lehmad, kes on ostetud lõaspidamisega laudast, ei harju vabapidamislauda puhkeala, lüpsiplatsi ega söötmisalaga kuigi kergesti. Kui aga viia loom vabapidamiselt lõaspidamisele, võtab loom aseme omaks paari päevaga. Seda muidugi juhul kui ase vastab looma suurusele. Loomade toitumine võib olla paar päeva häiritud juhul, kui uus söödasõim või söötmisala erineb oluliselt eelmisest.

Suurt gruppi tuleb hoida alguses eraldi

Kui ostetakse suurem grupp loomi, tuleks neid hoida eraldi grupina vähemalt esimesed 120 lüpsipäeva. Ühest karjast ostetud loomadel on grupisisene hierarhia juba välja kujunenud ja koos on neil loomadel keskkonna vahetusest tingitud stressist lihtsam üle saada. Lisaks pidurdab selline grupeerimine ostuloomadega kaasa toodud võimalike haigustekitajate levikut.

Et saada ostetud loomalt maksimaalne toodang ja vähendada keskkonnamuutusest tingitud stressi, tuleks loomad osta arvestusega, et nad poegiksid septembris-oktoobris või märtsis-aprillis. USAs läbi viidud uuringud on näidanud, et sel ajal ostetud loomad annavad võrreldes mistahes muul ajal poeginutega 5-7protsenti rohkem piima.

Allikad: EPJ, MES, RT

Populaarne

Tagasi üles