:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2025/06/22/16945686t1hb58d.jpg)
Kui uurin ilmavanalt, milline riietus jaaniööks kaasa võtta, siis kostab nagu ikka: „Tuleb tavaline kehv suusailm – aegajalt sajab, aegajalt on lõdisemaajavalt külm, siis paistab jälle päike.“
Jaaniõhtuks tuleb kaasa võtta seitse vahetust riideid ja suusamüts, kummikud ja paljajala jalanõud. Ja eelkõige mõelda tegevustele, kus palju veemänge, et kui juba niikuinii märg ollakse, siis saun ja suplus!
Kui enne ärasõitu aiamaal oma lõunaeestlaslike vaovahesid vaatamas käin, siis piirdun vaatamisega, et mitte jalgu mudast välja sikutada. Aga ka selles pole midagi erilist, loen 15 aasta tagust kommentaari näoraamatust, kus kirjeldan, kuidas mu kartulimaal hüppas konn sulpsti vaovahele ja hakkas pikkade tõmmetega ujuma. Mind lohutati toona, et „kui pardid ujuvad pikivagu, võib veel saaki loota, aga kui ristivagu, siis vist mitte.“
Sirrr. Kuku
Jaanipäevaks on suurem osa pisematest lindudest juba pesadest väljas. Juba ligi kuu on aias õuemurus hüpanud udusuletutiga rästapoegi, kelle kaitsmiseks vanemad suure raginaga kohale lendavad. Kuldnokapojad on koondunud suurtesse kärarikastesse lasteaedadesse, nende sünnipesakastidesse on elama asunud nüüd juba piiritajad. Kägu ei ole veel odraokast kurku tõmmanud, rukkirääk täristab valges öös. Toonekured plagistavad üksteisele konnanokatäie puhul ja neile, kes naabri pesa üle üritavad võtta. Aga roos siristab ritsiklind ja ragistab roolind, karmiinleevikese hõikeid on õhk täis.
Ööviiuldajad
Metsa muusikaperre on lisandunud uus esimene viiul – õrn-habras valgeõieline ööviiul, peenema nimega kahelehine käokeel. Tema õiehelisid ei tunne vaid see, kes pole jaaniööl armastatuga sõnajalaõit otsimas käinud. Just öösel on tema lõhnamuusika kirkamaist kirkaim ja ütleb: “Inimesed, armastage üksteist!”
Lisaks ööviiulitele õitsevad teisedki kaunid käpalised: kuldking, sõrmkäpad, käopõlled. Kõiksugu kollased tulikad on vallutanud niidud. Ja jaanipäevast violetse-punase vurfi lisavad mets-kurereha, hiirehernes, käokann, väike oblikas. Mets-harakputkede sarikad on õisi täis ja lodus õitseb kodumaine iiris – kollane võhumõõk. Kui end pöörihommikul kastemärjas heinas veeretan, siis annab tooni maarjaheina lõhn.
/nginx/o/2025/06/22/16945687t1he83b.jpg)
Lillekleitide pidu
Heinamaad ja kraaviperved on täis kauneid õisi, lillerahva kleidid on kui moešõu lavalaudade kauneimad pärlid. Või needsamad koolilõpetajatest näitsikud, kes sadades Eestimaa koolides ja ülikoolides kinnitasid eelmisel nädalal oma hariduskraadi uhiuute kleitidega... Kleidid olid kreemjad kui teeroosid, säravsinised kui ussikeeled, pehmeroosad kui roosa ristiku nutid, kellukjalt avarad ja kibuvitsalikult puhvis... Kõik see pastelne värvikirevus on alguseks kaunile suvele – seni kahvatud eksamitegijad saavad Lõuna-Eestis juba kamalute kaupa metsmaasikaid noppida.
/nginx/o/2025/06/22/16945685t1h7b83.jpg)
Jaaniööks on lahti rullunud ka kilpjala lehed ja maarjasõnajala lehvikud. Ainult „sõnajalaõie“ otsinguks tundub veel külmavõitu olevat. Siiski on esimesi jaaniusse juba nähtud.
Š-ssss
Rabaveere oksahunnikute all ja keset kändu askeldab sel aastal tavatult palju rästikuid. Ja tigude üleküllusest pole vist enam mõtet rääkidagi. Salumetsa all astudes krõpsub kõik kiritigudest.
Kui vähegi päikest näitab, siis näeme kauneid liblikaid - kirjusid täpikuid ja isegi esimesi sinitiibu, liblikate värviküllus hakkab tuure üles koguma hoolimata külmadest ja vihmast mossis ilmadest. Ja ka öös on juba helevalgeid lendajaid, kes usub, et ööliblikad ongi valged – need valgepitsilised lendajad, kes hõljuvad öösel akna taga ja autotulede valguses. Tegelikult on ka nemad igat helki kirjud. Punased, kuldsed, rohelised, kollased, pruunid.
Kui jaani ajal selgemaks sätib, siis saab oma silmaga saab seda näha nii: kinnita valge voodilina teibiga majaseinale ja suuna linale autotuled. Kindlasti näete ära tammekedriku, mõne öölase ja ehk ka silmiksuru.
Armastuse aeg
Jaaniõhtuks soovitan üht ammu-unund mängu. Maarahvas katsus sel nõiduslikul ööl ikka paaride sobivust. Nii siirdusid noormees ja neid vastassuunas, esimene koidupuna poole, teine ehavalgusse. Kiiresti tuli korjata kaks tosinat teele jäävat lille ja need pärjaks köita – mida rohkem sarnaseid õisi, seda suurem armastus.
Muideks, iga külainimene tundis veel eelmise sajandi alguses üle 200 erineva taimeliigi. Kui palju tunned sina?
Lastele: Piimamöll
Kuusalu kandist on üles kirjutatud tegevus, mis aitab hästi õhtul sääskedega rinnutsi olla. Lõkkele laotatakse samblaid, tooreid kadaka- ja kuuseoksi, nii et tekiks valge ja tihe suitsupilv. Mängija, kes suudab selles „piimamöllus“ kauem viibida, on võitja. Kadakasuits aitab muideks ka 99 haiguse vastu.