Parim aeg silotegemiseks hakkab lõppema

Silotegu. Foto: Elmo Riig

9. juunil võetud rohuproovid näitavad, et rohi säilitas hea toiteväärtuse – metaboliseeruva energiasisaldus ulatus 9,6–10,9 MJ/kg KA-ni. Liblikõieliste segukülvid ja väetatud rohumaad andsid kõrge ja kvaliteetse saagi, selgub Maaelu Teadmuskeskuse siloseirest. Ka heintaimede sileerimise esimese niite optimaalse aja seire on tänavu lõppenud.

23. nädalal oli taimede areng kiire. Heintaimede kõrguse juurdekasv nädalas oli 11 kuni 28 cm. Rohuproovide võtmise ajal oli rohu kasvukõrgus kõrrelistel 60 cm ja lutsernil 54 cm ja punane ristik keskmiselt 40 cm. Enamus kõrrelisi olid loomise ning liblikõielised õiepungade moodustumise faasis.

Efektiivseid temperatuure kogunes 9. juuniks Võrumaale 405, Valgamaale 381, Tartumaale 377, Viljandisse 366, Pärnumaale 352, Kuusikule 328, Jõgevale 320, Kuressaarde 317, Sakku 288 ja Kunda 299 kraadi. Kõige rohkem sadas nädala jooksul Valgas (27 mm) järgnesid Võru ja Jõgeva (vastavalt 23 ja 20 mm), kuid mujal proovivõtmise kohtades ei tulnud märkimisväärseid sademeid (alla 10 mm), sademeid tuli igapäevaselt, aga ööpäevane sademete hulk oli väga väike. Silo tegemiseks olid seetõttu tingimused keerukad.