:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2023/06/21/15406402t1h5255.jpg)
Ärkan vihmasesse hommikusse ja vaatan aknast õue. Pisike punase baretiga karmiinleevike istub murul ja nokib viimase võilille seemneid. Kuidagi osavalt oskab ta võilille lennukarvad eraldada ja vaikselt mugides kõhtu täita.
Suurelt naadilehelt peenraservalt kukub talle äkki pähe vihmatilk ja linnuke lendab ehmunult minema. Küllap ta seal põõsas oma pesa lähedal siis kogu maailmale kuulutab: „Idioot-idioot-idioot!” Tegelikult ei mõtle linnud kunagi nii ja see on vaid inimese tõlgendus. Loodus on ilus ja heatahtlik, loodusest võetakse vaid süüa mõõdujärgi ja kakeldakse naiste pärast.
Aga eemal pesakasti juures laulab ikka rasvatihase isa, tema pisikesed sidistavad lapsed ei kavatsegi sellesse märga õue kolida, hüüavad: „Tooge ussikesi” Ja vanemad tassivad väsimatult.
/nginx/o/2025/06/09/16908532t1habb1.jpg)
Aga nii tihaseemand kui ka varblasemammi roogivad mu ilupõõsaid lehetäidest, keda on sel kevadel pööraselt. Õnneks on neile appi saabunud ka seitsetäpp-lepatriinud ja ma võin aiatoolist jälgida, kuidas nad oks-oksa haaval ebajasmiini oksi täidest tühjaks söövad.
/nginx/o/2025/06/09/16908529t1ha805.jpg)
Tunne lillelõhna!
Ja kui lehetäidel õnnestus mu murel peaaegu raagu süüa, siis lodjapuul jäid nad alla mühisevale lehtede kasvule ja tihaste väsimatule taimekaitse tööle. Lodjapuu on praegu küll õitest rohkem valge kui roheline. Ja teeroosi iga viimanegi punane pung aia servas on end nüüd avanud, kreemikas õievaht, mis põõsa längu vajutab, lõhnab peadpööritavalt.
Praegu ongi huvitav jalutada aedade vahel ja püüda ära nuputada, millised lilled ja põõsad lõhnavad. Siin lõunaosariikides on maikellukesed ära õitsenud, sirelite hurm veel kestab ja tasapisi alustavad peenardel pojengid. Ühel mu ebajasmiinil on ka esimene õis lahti.
Taimelapsed on ühte nägu
Aga kas olete kunagi nuusutanud, kuidas lõhnab roheline männikäbi? Selline, millest taimemaagidel meeldib käbimoosi teha. Pealt nii roheline vaigulõhnaline käbi on seest täiesti valge, juba väljaarenenud valkjad käbisoomused ja seemnealgmed lõhnavad hapukalt. Praegu ongi hea aeg looduse uurimiseks, vaadata looduse sisse ja pähe.
/nginx/o/2025/06/09/16908530t1h2532.jpg)
Sain raamatukogu äraantavate raamatute riiulilt kevadel 1973. aasta „Umbrohu tõusmete määraja“, kas olete uurinud neid pisikesi taimealgmeid, mis üle öö mullast välja paiskuvad. Kuidas teha vahet porgandinääpsukesel ja vesiheinalapsel või nurmikaliblel, niivõrd sarnased on nad kõik, küllap sellepärast vanarahvas kultuurtaimi ritta külvaski.
Või kui sarnased on kurgilapsed, kurgirohu idulehed ja lemm-maltsa tõusmed. Pildistage neid ja pange pildid kõrvuti. Ja praegu on tõesti hea aeg endale mõni taimeäpp telefoni tõmmata, on uskumatu, kui täpseks on aetud nende taimetundmine.
Pereheitmiste aeg
Sipelgad on aga enda kõhud vaikselt lehetäi magusat täis puukinud ja nüüd sammuvad sirges reas tuppa kompostiprügikastist delikatesse otsima. Ma olen püüdnud kaks päeva seda äkki minu majas avatud toidutänavat lõpetada, aga tean, et selle lõpetab ainult üks kuum päev, kui äkki suur hulk pisikesi tiivulisi mullamurelasi oma maa-alustest pesadest välja poevad ja pulmatantsu hoos kusagile kaugemale lendavad.
Pereheitmist teevad ka mesilased tänavu sageli. Laisal mesinikul on sülemeid aina läinud. Olen ka mina kahel korral neid pidanud puu otsast püüdma ja korjasin ära 10 emakuppu korraga.
Sajab või ei saja?
Aga nüüd on tõesti viimane aeg hakata ennustama, kas tänavu jaaniõhtul sajab või ei saja. Mina usun, et sajab, sest 14. juuni täiskuu toob meile küll sooja, aga üks täiskuuvahe peaks nüüd olema selline lähistroopika soe ja vihmane.
Kui piiritajad õhtul üksteist valjult taga ajavad, tuleb ilus ilm.
10. juuli täiskuust saame lõpuks päevitada, tuleb kõrbeaeg. Aga ilmaga pole kunagi miskit kindlat, naudime kõike seda mida suvi pakub. Tegelikult on veel peaaegu kahe nädala jagu kevadet.
Lastele: Jaanipäeva vihmaennustus
Võta aiaservast hästi ettevaatlikult viimane võilille udupea ja soovi, et tuleks ilus jaaniõhtu. Puhu nii kõvasti, kui kopsud võtavad. Kui võilille paljale lagipeale ei jää ühtki karva, siis läheb soov täide. Kui sinna jäävad vaid mõned kikivarvul langevarjud, siis tuleb ajuti hoovihma, kui midagi ära ei lenda siis laussadu. Samamoodi võib ennustada ka teiste soovide täitumist.