:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2023/06/21/15406402t1h5255.jpg)
Ärkan vihmasesse hommikusse ja vaatan aknast õue. Pisike punase baretiga karmiinleevike istub murul ja nokib viimase võilille seemneid. Kuidagi osavalt oskab ta võilille lennukarvad eraldada ja vaikselt mugides kõhtu täita.
Suurelt naadilehelt peenraservalt kukub talle äkki pähe vihmatilk ja linnuke lendab ehmunult minema. Küllap ta seal põõsas oma pesa lähedal siis kogu maailmale kuulutab: „Idioot-idioot-idioot!” Tegelikult ei mõtle linnud kunagi nii ja see on vaid inimese tõlgendus. Loodus on ilus ja heatahtlik, loodusest võetakse vaid süüa mõõdujärgi ja kakeldakse naiste pärast.