/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2024/05/28/16103611t1h5f67.jpg)
Tulpide hooaeg hakkab selleks aastaks ümber saama ja peenardel silma riivavalt kollakaks muutuvad tulbilehed ärgitavad aiakääride järele haarama. Teisalt hoiatatakse, et järgmise aasta õiteilu nimel peaks laskma lehtedel rahulikult ära kuivada. Maa Elu uuris tuntud tulbikasvataja Timo Panini käest, kuidas oleks õige tulpidega praegu toimetada.
“Ikkagi sibul peab koos lehega mullas olema, siis kasvatab ta uue sibula,” sõnas Panin. “Kuna vihma ei saja, siis peaks kastma lilleväetisega, kus palju kaaliumit ja fosforit ja vähem lämmastikku. Nii korra nädalas, kuni lehtede kuivamiseni.”
Kui lehed kuivanud, alles siis võib sibulad üles kaevata ja hoida suvi läbi kuivas õhurikkas kohas. “Vaadake, et hiired ligi ei saaks,” hoiatas Panin.
Põhjus, miks sibulad üles võtta, peitub tulpide päritolus. Nende looduslik kodumaa on Kesk-Aasias, kus suved on palavad ja kuivad ning sibul puhkab pinnases. Meie suvel sajab tihti ja see tekitab sibulale stressi, seepärast tulekski sibul välja võtta ja kuiva kohta puhkama panna.
Siiski sõltub palju kasvukohast: kas on niiske või kuiv. Niiskest pinnasest tuleks sibulad üles võtta, aga kui on väga kuiv maa, siis ei pea end igal aastal selle tööga vaevama. "Tugevad vanad tulbid võib ju mulda jätta, aga uuemad sordid võiks küll üles võtta," soovitas Panin.
Taas saab puhastatud sibulad maha panna sügisel, septembris-oktoobris.
Arhiivikuld. Artikkel ilmus Maa Elu veebis 30. mai 2024