Harilik sirel (Syringa vulgaris) on õlipuuliste sugukonda sireli perekonda kuuluv heitlehine põõsas või madal puu. Eestis levinud aia- ja pargitaimedest on sireli lähisugulased veel forsüütia ja liguster. Sirel võib kasvada 2–5 (7) m kõrguseks ja tüve läbimõõt võib ulatuda kuni 20 cm. Ennekõike kasutatakse sirelit ilutaimena hekkide rajamisel. Sirelihekk hoiab ja kogub tolmu paremini kui teised ilupõõsad-puud.

Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Mäletan, et poisikesena sai kevadel sireliõisi peotäite kaupa sisse söödud, sest vanaema õpetuse kohaselt tähendas viielehelise sireliõie leidmine ja selle kohene söömine õnne elu lõpuni. Ehk oli tal isegi õigus, sest õnnetuna pole ma senini ennast tundnud. Selline pärimus viielehelisest õnne toovast sireliõiest pärineb sakslastelt. Kuid Inglismaal peeti sirelit hoopis õnnetuste allikaks.

Minule on sirel üks lemmik vaasis. Et sirel vaasis kaua säiliks, tuleks peaaegu kõik lehed eemaldada ja lõikekohast 4–5 cm ulatuses eemaldada koor, söestada küünlaleegis nii, et see veidi praksuma hakkaks ja panna vaasivette, kuhu on lisatud 1 tl suhkrut ja ½ tl sidrunhapet. Ööseks võiks vaasi tõsta jahedamasse kohta. Nii seisvad sirelid vaasis ligemale nädala.

Kommentaarid