Erto talu sparglipõld kipub umbrohule alla jääma

Viimaste aastate katsetused, kuidas umbrohuga toime tulla, ei ole Margo Mansbergi sõnul positiivseid tulemusi andnud. Sel aastal katsetas ta multšimisega. Foto: 2 x Tiit Efert

Tartumaal Kõrenduse külas Erto mahetalus on peremees Margo Mansberg sparglipõldu vaadates nukker, sest kõikvõimalikud katsetused võitluses umbrohuga pole andnud piisavalt häid tulemusi.

Juba üle kümne aasta tagasi rajatud istanduses on sparglitaimed vanad ning kui ta sellest põllust loobub, pole ta ka veendunud, et uue teeb.

Kui aprilli alguses võttis Eestis võimust soojalaine, hakkas Mansberg saama päringuid, kas sparglid on mullast ninad välja pistnud. Ei jõudnud, sest vinduv kevad pani loodusel kasvu kinni ning esimese korje sai teha alles 20. mai paiku. „Kevad on hästi külm olnud ja kui korje kestab jaanipäevani, siis ongi jälle ainult neli nädalat hooaega,” tõdes Mansberg. Eelmisel aastal algas korje küll varem, aga juuni alguses tuli külm, mis võttis omakorda nädalakese ära. „Midagi ilusat, roosilist ei ole,” lisas ta.

Korje algus võib kõikuda

Kõige varem on esimene korje olnud 20. aprilli paiku. Tegemist ei olnudki keskmiselt väga sooja aprilliga, aga kuu lõpp läks hästi soojaks. „Siis hakkabki kõik kasvama. Muud midagi polegi vaja: soojus on see, mis paneb selle lõunamaa taime kasvama,” sõnas Mansberg.

Sparglit kasvatab ta 0,4 hektaril. Aga kui põldu vaadata, on näha, et augud on sisse tulnud ja palju taimi on aastatega välja läinud. Kõige suurem katsumus on aga võidelda umbrohuga, nagu mahetootmises ikka. Sel aastal katsetas Mansberg umbrohu tõrjumiseks multši. Ta on põllu peale heina laiali rullinud. „Näha on, et spargel tuleb läbi, aga läbi tulevad ka ohakas ja orashein. Heinarulli ei ole võimalik nii lahti rullida, et oleks ühtlane kiht. Seal, kus on õhem, tuleb umbrohi ikka läbi,” selgitas ta.

Varem on ta kasutanud ridade vahel plastist peenrakatet. „Need lähevad auklikuks, kivid teevad katki ja samamoodi hakkas umbrohi läbi tulema,” rääkis Mansberg. „Ei suutnud ikkagi umbrohupuhtana hoida.”

Ta on proovinud ka rohelise väetise ja teiste haljasväetistega kattekultuuri luua ning masinaga harida võimalikult varakevadel ja hilja sügisel. „Ohakat on ikka väga palju juurde tulnud. Kui varem olid probleemiks seemnelised umbrohud, nagu põldsinep, võilill ja puju, siis nagu nüüd näha, on võimust võtnud peamiselt ohakas,” näitas ta. See omakorda tähendab, et Mansbergil ei jää selle põllulapiga muud üle, kui kõik tagurpidi künda. Aga kas ta ka uue sparglipõllu rajab, selles ta enam kindel ei ole.

„Viimaste aastate katsetused, kuidas umbrohuga toime tulla, ei ole positiivseid tulemusi andnud. Praeguse seisuga võtab ohakas nii suure osa, et selle kontrolli alla saamiseks tuleb põld üles harida,” nentis Mansberg.

Kevad on olnud jahe ja kui korje kestab jaanipäevani, jääbki sparglikasvataja hooaeg väga napiks. Foto: Tiit Efert

Spargli kasvatamine tema jaoks nii roosiline ei ole, et kui hooaeg algab, siis põllumehe rahakott läheb kohe pungil. „Hinda võib ju küsida, aga majandusolukord on selline, et väga paljud inimesed on mahetoodangu tarbimisest loobunud, nad ei suuda selle eest maksta,” selgitas Mansberg. „Inimestel on seoses nende hullustega, mis maailmas on viimastel aastatel toimunud, tasku ikka üsna tühi.”

Sparglil on aga oma tarbijaskond ja fännid, kes kevadel tahavad esimest värsket kohalikku köögivilja süüa. Spargel on Mansbergi hinnangul võrreldav rabarberiga, ent spargliga saab palju rohkem maitseelamusi pakkuda. „Sparglil on kindel koht meie köögilaual ja kindlasti on see ka väga perspektiivikas. Nõudlus suureneb, aga kas mina seda edaspidi pakun, ei julge lubada,” sõnas ta.

Viiakse kodust ära

Majanduslikult on sparglikasvatamine sarnane maasikakasvatamisega: ka maasikahooaeg on hästi lühike. „Aga siin on risk: me ei tea kunagi, milline kevad tuleb, räägime küll kliima soojenemisest, aga see soojus ei pruugi kevadel kohale jõuda või jääb sügisel hilisemaks. See on alati selline küsimus. Kõik aastad ei pruugi ühesugused olla,” rääkis Mansberg.

Oma kogemusi jagab ta siiski meelsasti. Ta on kunagi töötanud ka põllumajandusnõustajana, kelle käest on sadu kordi küsitud, mida tasub kasvatada. „Sellele on lihtne vastus. Kui hakkad midagi raha pärast tegema, siis üle poole on tõenäosus, et sa sellega toime ei tule ja õnnelikuks ei saa, aga kui sul on huvi selle vastu ja on oma faktor X, mis motiveerib tegutsema, siis on tõenäosus, et sa saad hakkama ja teenid sellega ka raha, üle 50 protsendi,” selgitas ta.

Mansberg on sparglit kasvatanud üle kümne aasta ning tekkinud on oma kliendid, kes viivad saagi kodust ära. „Ei ole probleemi. Põld on vana ja saaki saan kõvasti vähem kui tipp­aastatel, aga lahtisaamisega probleemi ei ole. Poodi sel aastal midagi müüki ei jõua,” tõdes ta.