/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2025/06/04/16893629t1h1d82.jpg)
Kui Annika Prangli läks panka pangakaarti tegema ja ütles, et ta perekonnanimi on Prangli, aadress Prangliranna Prangli saarel ning ettevõtte nimi Prangli Reisid, oli pangatöötaja tükk aega vait ning siis uuris, kas selline inimene on ikka päriselt olemas. „Ei olegi muinasjutt ja kuidagi on selline kokkusattumus juhtunud,” sõnas Annika Prangli.
Naise lugu seoses Prangli saarega algab üldse Norrast. Tema abikaasa Andrus Prangli, kellega Annika on abielus olnud juba veerand sajandit, oli seal reisijuht ning sinna sattus reisile Prangli saarevanem Valter, kellele hakkas reisijuhi perekonnanimi silma, ja ta kutsus saart vaatama. „Prangli nimi tõi meid siia saarele, sest kummalgi ei ole saare juuri. Mina olen Tallinnast ja abikaasa on üldse Võrust. Nime pärast me siin käima hakkasime ja meil hakkas siin väga meeldima,” rääkis Annika Prangli. „Armusime siinsesse loodusesse ja saare ellu. Sealt see lugu kaua aega tagasi alguse sai.”
Nüüdseks 15 aastat saarel turismi edendanud Prangli kirjutas sellest ka raamatu ning loodab kirjateosest positiivset mõju saare turismilegi.
Välisturiste ligitõmbav
Prangli saare turism on aga hooajaline ja kestab maist septembrini. Siis on laevad rahvast täis, eriti nädalavahetustel.
Nagu teistelgi saartel, sõltub hooaeg väga ilmast. „Ilusa ilmaga on rohkem rahvast, koledaga vähem, täpselt nii loogiline see ongi,” lisas Annika Prangli.
Aga et Prangli saarel elavad inimesed siiski aasta ringi ja siin on mitmeid võimalusi talvelgi aega veeta, oodatakse turiste aasta läbi. Eestist, aga ka kaugemalt. „Meie ettevõte on orienteeritud väga palju sellele, et siia tuleks ka välisturiste, sest Eesti saared on neile väga atraktiivsed: siin on traditsioonid, siin on loodus, siin on ajalugu. Ilusad rannad, kus olla, ja hea kalatoit. Väikestest tükikestest koosnev mõnus Eesti elamus,” selgitas Prangli.
Raamat
/nginx/o/2025/06/04/16893630t1h7504.jpg)
Kuidas väikesel saarel nagu Prangli ettevõtlust arendada ning samas hoida ennast, saare loodust ja kogukondlikku elu, selle panigi Annika Prangli kirja raamatusse „Minu Prangli. Elu vanajumala seljataga”.
Raamatu esitlused on juunis ja juulis ning juuli alguses toimub ka esitlusreis Pranglile.
Saarel on hakanud käima inglased ja sakslased, viimastel aastatel lõunaeurooplasigi, aga ka kaugemalt – USAst ja Aasiast. Suve jooksul käib seal turiste umbes 40 riigist.
Saarele leiavad tee ka paljud soomlased, sest Prangli on Soomele väga lähedal, ainult 60 kilomeetri kaugusel. „Soomlasi, kes käivad igal aastal siin, on ikka sadu,” lisas Annika Prangli. Kui lugeda kõik voodikohad turismitaludes, kämpingutes, rendimajades ja hotellis kokku, siis saab neid paarsada.
Suurimad atraktsioonid
Saarel on popimaid turismiatraktsioone kirik, täpsemalt 19. sajandi keskpaigast pärit kabel. „Väike armas puukirik. Üks väheseid tapetseeritud kirikuid, kus hetkel küll on tapeedivahetus. See paistab meremärgina juba kaugelt Pranglile lähenedes,” rääkis Prangli.
Saarel on ka gaasiläte, mille üle imestatakse palju. „Meil tõesti leidub maagaasi ja me saame turistidele seda näidata, süüdata ja kustutada selle lätte. See on elamusrohke peatuspaik,” mainis ta.
Annika Prangli sõnul on huvitav lugu ka aurikust Eestirand, mis saare lähedal teise maailmasõja ajal uppus. 1941. aastal oli tegu suure merepäästeoperatsiooniga, mille käigus pea 3000 inimest toodi Pranglile. „Ise võite ette kujutada, kui tänapäeval elab siin 70 inimest. Sellest räägitakse siiani lugusid. Seda lugu me räägime, sest saare inimesed on selle üle väga uhked,” rääkis ta.
/nginx/o/2025/06/04/16893631t1h4c6c.jpg)
Tänasel päeval on pooled saare püsielanikest pensionärid. Suvel lisandub sadakond inimest, kes on kas suvitajad või kohalike järeltulijad. „Neid võib nimetada suvepranglilasteks, kes on ka kogukonnas väga aktiivsed,” lisas Prangli.
Tihtipeale küsitakse tema käest, mis saarel tööd annab, kui turismihooaeg saab otsa ja pole enam kellelegi kohvi müüa või autoga sõitu teha. Vastuseks on riiklikud töökohad: kool, raamatukogu ja postkontor. Eraettevõttena tegutseb aasta ringi pood, veel on kommunikatsioonivõrkude haldajate töökohad, et hoolitseda selle eest, et saarel oleks vesi, elekter ning prügi oleks ära veetud. Ka erakorralises meditsiinipunktis on neli töökohta.