Hapuoblikas turgutab kortsulist nahka

Eestis leidub 13 oblikaliiki. Kõige tuntum neist on kindlasti harilik hapuoblikas (R. acetosa), mis on meie niitude tavaline asukas. Ta kasvab meeleldi niiskematel kohtadel, teede ääres ja põlluumbrohuna.

Teine tuntud liik on kärn­oblikas (R. crispus), mida võib leida peaaegu kõikjalt: elamute ümbrusest, teeäärtest, mererannalt ja põldudelt umbrohuna. Väike oblikas (R. acetosella) eelistab lubja- ja toiteainevaeseid muldi. Vesioblikas (R. aquaticus) ja jõgioblikas (R. hydrolapathum) kasvavad veekogude kaldal, kraavides ja soos. Jõgioblika lehti kasutatakse peamiselt salatite valmistamiseks.

Hapuoblikas on 30–100 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Taime vars on ülaosast harunenud, lehed on noolja alusega, veidi lihakad, sirgeservalised ja hapu maitsega. Õisik on pikk pööris, viljumise ajal enamasti punakas. Hapuoblikas õitseb juunist augustini.

Ravimina kasutatakse eeskätt hapuoblika lehti ja juuri. Rahvameditsiinis on oblikamahl tuntud kui sappi ajav vahend. Seda võetakse sisse kolm korda päevas, üks supilusikatäis enne sööki. Kollatõve ja maksahaiguste korral soovitatakse mahla tarbida koos veiniga, see võib kergendust pakkuda ka menstruatsioonivalude korral. Peavalu puhul võib mahla nii sisse võtta kui ka määrida meelekohtadele.

Hapuoblikat soovitatakse kasutada avitaminoosi, päraku verejooksu, värskete haavade ja angiini raviks. Lisaks parandab see söögiisu, ergutab seedimist, puhastab verd ja on kergelt lahtistava toimega.

Ära liialda

Siiski tuleb hapuoblika kasutamisel olla ettevaatlik. Neeruhaiguste, kõhulahtisuse ja podagra korral ei ole selle tarvitamine soovitatav, kuna see sisaldab rohkelt oblikhapet. Ülemäärane kasutamine võib põhjustada oblikhappesoolade ilmumist uriini ning soodustada neeru- ja põiekivide teket. Oblikhape reageerib kaltsiumiga, moodustades organismis oblikhappe sooli ehk oksalaate. See võib viia kaltsiumipuuduseni või põhjustada häireid kaltsiumiainevahetuses ning neerukivide teket. Ettevaatlik tuleb olla ka mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite korral.

Looduses leiab hapuoblikat tihti niiskemates kohtades kasvava heina seest.​ Foto: Shutterstock

Sügiseks võib vanemate lehtede oblikhappesisaldus suureneda kuni ühe protsendini, mistõttu on soovitatav tarvitada nooremaid, kevadisi lehti või suvisel kasvuperioodil korduvalt tagasilõikust teha, et uued lehed saaks kasvama hakata. Droogiks korjatakse kogu taim õitsemise alguses ning seemned nende valmimisel. Seemneid kasutatakse seedehäirete ja sooleparasiitide väljutamiseks lastel. Kuivatatud oblikaid võib kasutada tee valmistamiseks, kusjuures kuivatamine vähendab märgatavalt oblikhappesisaldust.

Oblikatee valmistamiseks võtta kolm supilusikatäit kuivatatud lehti, valada peale 0,5 liitrit keeva vett ja lasta paar tundi tõmmata. Oblikateed kasutatakse külmetuse ja angiini puhul kurgu loputamiseks ja kuristamiseks päeva jooksul.

Kõhulahtisuse korral valada 300 ml keeva vett 1 sl juurtele, keeta 5 minutit nõrgal tulel, lasta 2 tundi tõmmata. Manustada 1 sl korraga 3-4 korda päevas enne sööki. Aitab isegi veriroe korral.

Ergutab nahka

Oblika viinatõmmis on suurepärane vahend lõdva ja kortsulise naha ergutamiseks. Igal hommikul masseerida jääkuubikuga nägu ja kaela, seejärel loputada kergelt sooja veega. Selle valmistamiseks pressida lehtedest mahl, valada üle piirituse või viinaga vahekorras 1:10, lasta 21 päeva pimedas kohas kinnises nõus seista, pidevalt loksutada. Lisada 1 tl tõmmist igasse jääkuubikuvormi, valada peale vett ja külmutada.

Suurema koguse kasutamisel tuleks oblikhapet vähendada blanšeerimisega: lasta oblikalehed korraks kuuma veega keema. Supi valmistamisel võib oblikhappe sidumiseks lisada ka pestud munakoort, mis tuleks enne serveerimist eemaldada. Lihapuljongis keedetud oblikasuppi serveeritakse keedetud muna ning hapu- või rõõsa koorega. Ka piim ja koor aitavad oblikhapet neutraliseerida, muutes selle organismile ohutumaks.

Hapuoblikalehti võib lisada kohupiimale, rohelistesse salatitesse, kastmetesse ja suppidesse. Noortest lehtedest valmistatakse oblikasalatit ja -suppi, samuti hautatakse neid koos valge peakapsa või spinatiga. Hapuoblikas sobib hästi kokku teiste varakevadiste maitsetaimedega, nagu murulauk, till, petersell, kurgirohi, estragon, leeskputk ja aedharakputk, aga ka naadi-, nõgese- ja nurmenukulehtedega. Samuti võib hapuoblikat lisada köögiviljahautistesse, mille maitsestamiseks sobivad hästi küüslauk ja till.

Oblika-nõgesesupp eestipäraselt

2 liitrile veele 3 sl riisi või kruupe, 200 g noori kõrvenõgeselehti, 200 g oblikaid,

1 sl võid, 2 keedetud muna,

4 sl hapukoort, soola.

Riis või kruubid keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks. Nõgesed ja oblikad hoolikalt nõrutada, peeneks (ribadeks) hakkida ja lisada supile. Lasta veel kord supil keema minna, lisada või ja maitsestada lõplikult. Lauale andmisel lisada hakitud mune ja hapukoort, soovi korral ka vorstiribasid.