Tänasest saab esitada avaldusi Eesti Maaülikooli õppima asumiseks

Eesti Maaülikooli üliõpilased. Foto: Jassu Hertsmann

Alates 2. juunist saavad tulevased üliõpilased esitada avaldusi õppima asumiseks Eesti Maaülikooli bakalaureuse- ja magistriõppekavadel. Valikus on 35 õppekava – nende seas on nii teada-tuntud hitte, nagu maamajandus või veterinaaria, kui ka mitmed uuendatud või täiesti uusi õppekavasid.

Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve sõnul on maaülikooli trumpideks praktilised ja tulevikku suunatud õppekavad, mis tagavad lõpetajatele head võimalused tööturul. „Ühelt poolt on meie erialad väga praktilised, teisalt aga seotud tipptasemel teadustööga. Kui põllumajanduse, metsanduse ja veterinaariaõpet teatakse hästi, siis vähem ollakse teadlikud, et Eesti Maaülikool pakub ka tugevaid insenerierialasid – tegelikult õpib ligi veerand meie üliõpilastest just tehnikavaldkonnas,“ märkis ta.

Ina Järve tõi esile ka ülikooli kompaktsuse kui olulise eelise: „Maaülikoolis on õppegrupid mõistliku suurusega, mis võimaldab igal üliõpilasel olla õppejõududega vahetus kontaktis. Sellist silmast-silma suhtlemise luksust tuleb suuremates ülikoolides ette harva.“

Õppekavade valik on mitmekesine, alates aiandusest, loodusturismist ja loomakasvatusest kuni ringbiomajanduse, toiduainete tehnoloogia, ergonoomika ja puidutöötlemise tehnoloogiani. Otse gümnaasiumist saab kandideerida 18-le erialale. Nende hulgas on bakalaureuseõppekavad, rakenduskõrghariduse õppekavad tehnikaerialadel ning kolm integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppekava ehituse valdkonnas ja veterinaarmeditsiinis.

17 magistriõppekava seas on mitmeid uuendusi. Näiteks uus õppekava „Geodeesia ja ruumiandmete hõive“ keskendub ruumiandmete kogumisele, töötlemisele ja analüüsimisele, ühendades digitehnoloogia, kaugseirele ning inseneeria. Teine uus õppekava „Puidu väärindamine“ pakub põhjalikke teadmisi puidu varumisest metsas, metsatöömasinatest ja puidu väärindamistehnoloogiatest ning arendab oskusi rakendada kestliku arengu põhimõtteid ja panustada eksperdi või juhina valdkonna strateegilisse arengusse.

„Enamik meie magistriõppekavasid on korraldatud sessioonõppena, mis võimaldab õpinguid edukalt ühildada tööeluga - loengud, seminarid ja praktikad toimuvad Tartus vaid kord või paar kuus,“ lisas Ina Järve.

Järve rõhutas ka, et sisseastumistingimused on iga õppekava puhul erinevad. „Need tuleb kindlasti üle vaadata meie kodulehelt. Paljudel erialadel tuleb lisaks riigieksamitele ja lõputunnistusele esitada motivatsioonikiri ning mitmel juhul sooritada ka vastuvõtukatse,“ selgitas ta.

Avalduse õppima asumiseks Eesti Maaülikooli saab esitada 3. juulini elektroonselt sisseastumise infosüsteemis SAIS. Pärast jaanipäeva, 25. juunist 3. juulini saab avalduse esitada tööpäeviti kell 9-15 ka ülikoolis kohapeal.