/nginx/o/2016/02/17/5055527t1h589f.jpg)
/nginx/o/2025/05/30/16878150t1h10e3.jpg)
Põlvamaal Räpina lähedal asuva Halika Õunatalu juhataja Lauri Kasvand just õunaaias niitmas, sest umbrohi kasvab nagu meeletu ja õunapuude õitsemise ajal ei saa ta oma õunaias võilille õitsemise vohamist lubada.
„Esimene võilille niide ridade vahelt on juba ammu tehtud, sest tolmeldajaid on meil pigem vähem, sest ühes kohas on koos hästi palju õisi. Nii tahame, et tolmeldajaid läheksid just õunapuu õitele, sellepärast niidame mittevajalikke õisi vähemaks,“ selgitas ta.
Ainult nii saavad nad suunata mesilase lendu õunapuu õitele ehk sinna, kuhu nad on kutsutud. Kasvand lisas, et mee mõttes pole õunapuu õis nii hea kui on võilill ja seepärast läheb mesilane oma nina järgi sinna, mis paremini lõhnab.
Samas on Kasvand seda meelt, et koduaias pole sellist korda vaja hoida, sest seal pole õunapuude õied ja tolmeldajate arv sedavõrd tasakaalust väljas. „On tõenäoline, et koduaias jõuavad tolmeldajaid nii võilillele kui ka õunapuu õiele oma saaki korjama. Oht on ikka siis, kui nagu meil on siin kümned tuhanded puud väikesel alal ja siis on oht, et tolmeldajaid meil keskele ei jõuagi, sest nende korvid saavad äärtel täis,“ täpsustas ta.
Tartumaal Aakre külas Aakre Aia märgi all 20 000 õunapuuga õunaistanduse perenaise Krista Tiirmaa sõnutsi on aga võililled õunaaias on väga head. „Ega see mesilane läheb ikka sinna, kuhu ta tahab, ja võtab seda, mida tal vaja on,“ teatas ta ja lisas, et ka mesilane tahab vaheldusrikkust oma lauale ja võilill on mesilastele põhiline valguallikas.
„Meie ei niida õunaaias kevaditi enne kui võililled on ära õitsenud. Üldse püüame kevadel pigem hiljem niita kui liiga vara,“ täpsustas Tiirmaa, kes on kindlalt seda meelt, et kui on piisavalt palju tolmeldajaid, jõuavad nad igale poole. „Meil on siin õunaaia kõrval rapsi põllud, jagub sinnagi. Looduses ei saa panna selliseid lendamise piire mesilastele,“ sõnas ta.