Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Riik võtab metsakasvatuselt raha vähemaks

Metsakasvatuslikus mõttes on hooldusraied kõige tähtsam etapp uue metsapõlve arengus.

Kokkuhoiupoliitika napsab ka metsakasvatuselt raha ära. Nimelt läks kooskõlastamisele eelnõu, mille järgi saab edaspidi taotleda hooldusraie toetust ainult kuni 10aastastes puistutes, seni on toetatud kuni 30aastaste puistute hooldusraiet.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras nentis, et muudatus on tingitud suuresti vähenenud eelarvest. "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas hooldusraieks ettenähtud eelarvet vähendati kahe miljoni euro võrra ning need vahendid suunati erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimiseks. Ettenähtud rahastus vähenes seega kokku kolmandiku võrra ehk kuue miljoni asemel on toetusfondis alles neli miljonit eurot," rääkis ta.

Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp. FOTO:

20–30aastases metsas tehakse üldjuhul esimest harvendust. Selle käigus raiutakse välja kõveramad, teistele allajäänud puud ja harvendatakse liiga tihedaks kasvanud metsatukki. Kasvama jäänud puudele jagub nii rohkem valgust, toitaineid ja vett ning nad saavad nii paremad kasvutingimused.

"Metsakasvatuslikus mõttes on hooldusraied kõige tähtsam etapp uue metsapõlve arengus. Just selle tegevusega kujundatakse tulevikupuistu koosseis," rääkis Erametsaomanike Liidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp. "Õigeaegne ja õigete võtetega hooldusraie aitab kaasa puistu tootlikkuse suurendamisele, ennekõike tänu sellele, et saab puitu, millest teha pikaks ajaks süsinikku siduvaid kestvustooteid. Samal ajal saab hooldusraietega toetada ka loodusliku mitmekesisuse säilimist ning mõnel juhul isegi selle suurenemist."

Metsakasvatuslikus mõttes on hooldusraied kõige tähtsam etapp uue metsapõlve arengus, just selle tegevusega kujundatakse tulevikupuistu koosseis.

Kullerkupp tõdes, et juba mullu vähendati metsameetme eelarvet selleks, et suurendada Natura kompensatsioone. "Teisisõnu: veidi suuremate hüvitiste nimel võeti raha teisest taskust ja vähendati toetusvõimalusi metsakasvatuseks," sõnas ta. "Praegu on metsameetme aastane eelarve planeeritud suurusjärku pool miljonit eurot, mida on umbes kaks korda vähem kui varasematel aastatel."

Kullerkupp ütles, et toetust ei jätkunud juba ennegi kõigile taotlejaile, eriti neile, kes tahtsid hooldada üle 10 aasta vanuseid puistuid. Viimastel aastatel on taotlusi olnud kaks korda rohkem kui eelarves raha, mis kinnitab, et meede on metsaomanikele väga vajalik. "Tõenäoliselt vähendatakse uue piiranguga mõnevõrra ka halduskoormust, sest kui vanemate puistute eest toetust ei anta, ei pea ka neid taotlusi menetlema. Varem pidi seda tegema hoolimata teadmisest, et raha niikuinii ei jätku," lisas ta.

Ministeerium andis teada, et planeeritavate muudatuste järel saab toetust taotleda erametsamaal kuni 10aastase puistu hooldusraie tegemiseks ka looduskaitseliste piirangutega alal, kui see ei ole kaitsekorra järgi keelatud. Lisaks saab edaspidi taotleda toetust metsataimlatesse niisutussüsteemide ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku seadme soetamiseks. Kui aga investeeringuga on plaanis niisutatud ala suurendada, ei tohi esineda negatiivset mõju keskkonnale.

Kommentaarid
Tagasi üles