Kui palju seob süsinikku üks koduaia väravapuu?

Tulemus, et meie vana vaher on eluea jooksul sidunud 7,7 tonni CO₂, on kahjuks nii ligikaudne, et sobib võib-olla vaid mingite suurusjärkude võrdluseks. Näiteks: kui uskuda, et iga internetiotsing saadab atmosfääri 8 grammi CO₂, tähendab vahtra kogus ligi miljonit internetiotsingut. Foto: Viio Aitsam

Kõige täpsema vastuse saamiseks tuleks puu maha saagida, jupitada, kuivatada ja laborisse saata.

Ilmselt on inimesi, kes veel ei tea midagi fotosünteesist. Sellest protsessist, mille abil puud ja teisedki rohelised taimed seovad õhust süsinikdioksiidi (CO₂) ja eraldavad hapnikku. CO₂ on vajalik puu kasvuks, elutegevuseks, millega seotult jääb osa süsinikust puusse, osa puujuurtesse ja osa n-ö pudeneb maha (näiteks lehtedega), kõdusse ja mulda.

Metsade võimest CO₂ sidudes kliimat parandada on seevastu vist kuulnud kõik, sest sellest räägitakse praegu Eestis nii palju. Samas käivad vaidlused, kas ikka ja kui palju talletab süsinikku vana mets, noor mets jne. Metsa majandamise vastasuse foon tekitab võimendusi, mis ähmastavad pilti.