/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2025/05/21/16859674t1hb742.jpg)
Riigimetsa majandamise keskus kasvatas selleks hoojaks miljoneid metsataimi rohkem, kui riigimetsa mahub, ka pärast kolme sisuliselt ebaõnnestunud oksjonit on üle kolm miljonit pisikest kuuske. Nüüd peavad RMK juhid otsustama, mis neist edasi saab.
„Igal juhul on parem, kui ülejäävad taimed hävitatakse, kui et need jõuavad eraturule. See on julm, aga nii on,” ütles riigimetsa majandamise keskuses tänavu tekkinud tohutut kuuseistikute ülejääki kommenteerides erasektoris metsataimede kasvatusega tegelev Urmet Kalden.
Miks nii? „Sest need taimed tulevad erasektorisse ja selle võrra võtavad metsaomanikud sealt vähem taimi. Kui erasektoris jääb taimi üle, siis peame need hävitama ja kulu enda kanda võtma, sul pole kellegi õla najale nutma minna,” sõnas OÜ Trikamba nõustaja Kalden. „See on alatu. RMK peaks olema aus suunanäitaja, mitte konkureerima riigi raha eest eraettevõtjatega.”
„Kindlasti ei ole suures mahus taimede turuletoomine erametsale taimi kasvatavatele taimlatele meeltmööda,” tunnistas RMK juhatuse liige Erko Soolmann. „Taim, mis ostetakse RMKst, jääb suure tõenäosusega ostmata erataimlast või puukoolist.”
/nginx/o/2025/05/21/16859675t1h0bea.jpg)
Kaldeni nägemuse järgi on põhiprobleem selles, et riigi raha eest kasvatatud taimed on pandud turule, kus müüvad oma kaupa ka suured ja väikesed eraettevõtjad. „See pole erasektori poolt vaadates aktsepteeritav, sest nii solgitakse turgu,” sõnas ta. „Kui ikka miljon männi potitaime pandi müüki, siis on ilmselge, et keegi on teinud planeerimises vea, sest männi potitaim saab külvamisest ühe aastaga küpseks. See on planeerimise vaates lühike aeg. Ma arvan, et tegu on strateegilise planeerimise veaga, kus osakondade vahel info ei liigu. Tundub, et suhtumine on selline, et mõisa köis, las lohiseb.”
/nginx/o/2025/05/21/16859676t1hd216.jpg)
RMK selgitusel on istikute ülejäägi tekkimise peamised põhjused viimastel aastatel vähenenud raiemaht ja looduskaitse alla võetud alade suurenemine, nii jääb vähemaks kohti, kuhu uusi taimi istutada.
Riigil puudub plaan
2022.–2023. aastal keskkonnaministri ametit pidanud Madis Kallas nimetas kõige suuremaks mureks seda, et meil puudub metsanduse strateegiline arengudokument ehk metsanduse arengukava.
/nginx/o/2025/05/21/16859677t1h35c4.jpg)
„Praegu puudub pikaajaline metsandusvaldkonna planeerimise alus ja kõik võib muutuda iga valitsusega, aga nii on metsandust keeruline hallata. Viimase kolme aasta jooksul vastutab kestliku metsanduse eest neljas minister kolmes erineva nime ja sisuga ministeerium ehk see kõik teeb valdkonna haldamise üha keerulisemaks,” tõdes ta.
2021. aastal keskkonnaminister olnud Tõnis Mölderi hinnangul on istikute ja seemnete varu prognoosiga eksitud. „Ühelt poolt on RMK-l ülesanne tegeleda riikliku varu hoidmisega ja nende istikute ning seemnete kvaliteet on kindlasti Eesti parim. Teisalt ei soovita selle tegevusega tulla eraturule, kuid RMK enda vajadusi tulevastel aastatel on üle prognoositud,” sõnas ta.
RMK ongi oma taimekasvatuse osa kokku tõmbamas. „See tekitab olukorra, kus paratamatult osa investeeringuid, sealhulgas konkreetsetele taimedele, läheb raisku. Kui 2021. aastal istutas RMK 24 miljonit taime, siis nüüd natukene üle 20 miljoni taime,” nimetas Mölder. „Ehk praegu toimuvad muutused ja toona tehtud investeeringud ei olnud omavahel kooskõlas.”
/nginx/o/2025/05/21/16859678t1h6842.jpg)
Ka Mölder näeb probleemi selles, et pole suudetud vastu võtta metsanduse arengukava, mis annaks kõigile selge suuna. „Praegu teeb iga uus koalitsioon oma metsapoliitikat ja sellega kannatab nii metsakaitse kui ka majandamise pool,” nentis ta.
Kliimaministeeriumi metsaosakonna juht Kristi Parro rääkis, et uus metsanduse arengukava on koostamisel ja plaan on sellega avalikkuse ette tulla sügisel. "Seni saab aga metsandussektor lähtuda eelmisel nädalal valitsuses kokku lepitud eesmärgist hoida majandusmetsad 70 protsendi juures kogu metsamaast ning samuti sellest, et looduskaitse all võib olla kuni 30 protsenti maismaast," sõnas ta. "See peaks tagama senisest suurema selguse ja maaomanikule kindluse, et uusi piiranguid ei lisandu ootamatult."
Praaktaimi saab tasuta
RMK juhatuse liige Erko Soolmann selgitas, et taimede hulka planeeritakse mitu aastat ette. „Kuna raiemahud vähenesid kiiremini, kui kolm-neli aastat tagasi eeldati, ongi tekkinud ülejääk,” tõdes ta. „RMK peab eelkõige planeerima oma taimekasvatustööd nii, et me ei seisaks kunagi silmitsi probleemiga, et taimi jääb puudu. Sellist olukorda ei ole. RMK-l on piisavalt parima kvaliteediga taimi, et kõik raiesmikud riigimetsas uuendada.”
Taimede ülejääki pakkus RMK tänavu aasta alguses müügiks erametsaomanikele kolmel korral, alandades alghinda ja taimekoguste pakette. Kõik ülejäägis olnud männitaimed leidsid ostja, kuid huvi kuusetaimede vastu oli leige. Kuuseistikutele ei leidunud ostjat ka mujalt Euroopast.
„Pärast kolme pakkumisvooru on tulemus selline, et meil ei ole enam männitaimede ülejääki. Küll aga on meil põldudel kolm miljonit kuuseistikut, mis sobiks metsade uuendamiseks. Riigimetsa neid tänavu enam ei mahu,” ütles Soolmann. „RMK portfellis ei ole enam piisavalt mittemetsamaad, mis sobiksid uusmetsastamiseks. Oleme varasematel aastatel juba uusmetsastanud RMK portfellis olevaid mittemetsamaid üpris tempokalt.”
Metsaistutuseks kõlblikud taimed on riigivara, mida tasuta ära anda ei ole lubatud.
Tasuta taimi ära anda ei saa. „Metsaistutuseks kõlblikud taimed on riigivara, mida tasuta ära anda ei ole lubatud,” kinnitas Soolmann. „Otsime lähinädalatel lahenduskäike, kuidas võimaldada huvilistel veel kord neid soetama tulla. Loodame leida lahendust, mis oleks mõistlik nii RMK-le kui ka vastaks ühiskonna ootustele. Me ei ole alustanud suuremahulist utiliseerimist.”
Omaette küsimus on kvaliteedistandardile mittevastavad taimed, mida tuleb igas taimekasvatuses ette. Ebastandardsete taimede osakaal on Soolmanni sõnutsi aastas umbes 15 protsenti. RMK metsakasvatustöö eesmärk on kasvatada parimat palgimetsa.
„Taimede seas, mis meie nõuetele ei vasta, võib aga leiduda selliseid, mida sobiks istutada näiteks sauna taha või koduteele hekiks, mõnest kuusest kasvaks mõne aastaga ehk ka jõulukuusk,” lausus Soolmann. „Oleme juhatuses otsustanud, et RMK ei tee oma taimlate lahtiolekuaegadel takistusi eraisikutele selliste taimede mõistlikus koguses tasuta kaasa võtmisel isiklikuks otstarbeks kasutamiseks, eeldusel, et vastav tegevus ei mõjuta ega sega RMK töötajate või töövõtjate tööd.”
Ebastandardseid taimi võib minna tasuta võtma Purila taimlast veel täna ja Iisaku taimlast homseni.
Taimede vajadus järjest väheneb
Viimase kolme aastaga on riigimetsas uuendusraiete pindala vähenenud ligi 15 protsenti ja kahaneb veelgi, ütles metsakasvatuse valdkondkonnajuht Toomas Väät. „Pole teada, milliseks kujuneb riigimetsas majandatavate ja kaitstavate metsade vahekord seoses riigi sooviga võtta 30 protsenti maismaast kaitse alla. Mitmetes kaitsealade moodustamise protsessides on veel ala piirid, põhimõtted ja otsused lahtised,” lausus ta.
/nginx/o/2025/05/21/16859679t1h4298.jpg)
Lisaks raiutud metsa uuendamisele istutatakse puid varasemate istutuste täiendamiseks. Põhjuseid selleks on erinevaid: näiteks on olnud põuane kevad või on hoopis hiliskevadine öökülm tekitanud külmakergitust. „Samuti pistame rinda metsakahjuritega, näiteks männikärsakaga. Või on hirvlased metsauuenduse nahka pannud. Taimede vajadus varasemate tööde täiendamiseks kõigub vahemikus 10–15 protsenti,” selgitas Väät.
Kolmas taimede vajaduse mõjutaja on see, kui palju mingil aastal on jäetud raiesmikke looduslikult uuenema. „Kui me tuvastame, et loodus ei ole oma tööga piisavalt ehk meie kvaliteedistandarditele vastavalt hakkama saanud, aitame looduslikule uuenemisele istutamisega kaasa. Igal juhul tagab RMK kõikide uuendusraiete järel metsa uuenemise. Me mõõdame ja kontrollime seda. Alles siis, kui mets on kõikide nõuete järgi uuenenud, on ta metsaga metsamaana uuesti arvel. Keskmiselt uueneb RMK lageraielank nelja ja poole aastaga,” rääkis Väät.
Neljas taimede vajaduse mõjutaja on tema sõnul see, millises osakaalus istutatakse okaspuid ja millises osakaalus lehtpuid. Näiteks lehtpuude osakaal on viimastel aastatel suurenenud, kuid lehtpuid läheb hektarile peaaegu poole vähem kui mändi.
Viiendaks, aasta-aastalt on paranenud taimede kvaliteet. Üha suurem rõhk on konteinertaimedel ehk nn potitaimedel, mille osakaal on kasvanud juba ligi 60 protsendini. Need hoiavad paremini niiskust (olles kevadpõuale vastupidavamad), kergendavad istutustööd ning neid on lihtsam kasvatada – nende vajadustele saab kiiremini reageerida.
Ka avajuursed taimed on parendatud juurekavaga ehk kokkuvõtvalt tähendab taimede üha parem kvaliteet, et hektari kohta on saanud algtihedust vähendada, selgitas Väät.