Uus meetod aitab puidupettuse tuvastada minutitega

Keemilise sõrmejälje uuringute tulemusel leiti, et lausa 46% sertifitseeritud kasepuidu proovide puhul erineb tegelik päritolu sertifikaadil toodust. Eesti koos veel mõne Euroopa riigiga on suurimaid ebaseadusliku kasevineeri importijaid. See kahjustab kõvasti ka kohalikke vineeritootjaid, mistõttu on praegustest kiirema meetodi väljatöötamine tootjatele väga oluline. Foto: JENNIFER GAUTHIER

Ülemaailmse puidu- ja puittoodete turu maht oli mullu ligi 850–900 miljardit eurot ja 2030. aastaks prognoositakse mahu kasvamist üle 1 triljoni euro. Samal ajal on ebaseaduslikult raiutud puidu osakaal ülemaailmsest puidukaubandusest Interpoli andmetel 15–30%.

Isegi sertifitseeritud puidu päritolu erineb tihti sildil toodust. Kui Saksamaal tegutseva Thüneni instituudi geneetiliste uuringute (2022) järgi erineb puidu tegelik päritolu väidetavast ligi 20% juhtudel, siis World Forest ID (uurimisasutuste konsortsium) 2025. aasta puidu keemilise sõrmejälje uuringute tulemusel leiti, et lausa 46% sertifitseeritud kasepuidu proovide puhul erineb tegelik päritolu sertifikaadil toodust.