ILM ⟩ Millist suve ennustavad varasemad aastad?

Rannamelu. Foto: Konstantin Sednev

Kui aprill pakkus väga vahelduvat ilma ja püstitas kuu absoluutse soojarekordigi, siis mai jäi jahedate Atlandi madalrõhkkondade lõksu: mõned madalrõhkkonnad püsisid tükk aega paigal, kujundades meie ilma oma läänservaga ning tuues põhjavooluga eriti jahedat õhku ja ajuti lörtsi.

Mai esimese poole keskmine temperatuur oli Tartu-Tõravere vaatlusjaamas vaid 6,8 kraadi – sama palju kui aprilli keskmine. Varakult alanud kevad venis pikale ja praegu ei olegi enam taimede arengus edumaad võrreldes keskmise aastaga.

Ilmaprognoosid, nagu näiteks Meteoblue portaalis, võimaldavad juba kuu lõpuni ette vaadata. Ilm soojeneb lähipäevil veidi ja kliimasuvi (keskmine õhutemperatuur üle +13 kraadi) algab Ida-Eestis mai viimastel päevadel ehk üsna tavalisel ajal, aga kuu keskmiseks temperatuuriks on oodata 9–9,5 kraadi ehk tervelt 2–2,5 kraadi alla paljuaastase (1991–2020) keskmise, mis on Tõraveres 11,5 kraadi.

Mai oodatav keskmine temperatuur on üsna jahe ka võrreldes varasema, aastate 1881–1960 keskmisega (+10,6), mis on esitatud raamatus „Nõukogude Eesti: entsüklopeedilises teatmeteos” (1975).

Isegi Tartu vaatlusreas, mis ulatub tagasi 1886. aastani, kuulub lõppev mai jahedaima veerandi hulka. On tähelepanuväärne, et tervelt üheksa kõige jahedamat maid olid enne

20. sajandi keskpaika ja kaks kõige jahedamat neist 19. sajandil – nähtavasti hakkasid kevaded tasahilju soojemaks minema juba enne, kui kliima soojenemine 21. sajandi alguses selgelt ilmnes. Kõige külmem, 1867. aasta mai (3,9 kraadi) oleks tänase mõõdu järgi jahe isegi aprilli kohta.

Tõsi, ka mõne hiljutise aasta mai on olnud tänavusega võrreldavalt jahe, eelkõige rekordsoojale talvele järgnenud 2020. aasta oma 9,4 kraadiga Tõraveres. See oli aga ka ainuke alla 10kraadine mai sel sajandil.

Mis võiks saada edasi? Nagu enamasti, ei ole vaatlusandmete põhjal ka mai jahedusel selget seost järgnevate kuude ilmaga.

Tartu vaatlusrea 40 jahedamale maikuule on järgnenud keskmiselt jahedapoolsed suved, aga näiteks 1927. ja 1941. aasta jahedusele (mai vastavalt 7,2 ja 7,3 kraadi) järgnenud suvedel olid ühed kõige soojemad juulikuud, vastavalt 21,2 ja 21,1 kraadi – soojuselt kolmas ja neljas aegreas), kuigi ka juuni oli veel jahe (vastavalt 13,1 ja 13,9 kraadi).

Lootes, et hiljutine 2020. aasta on parem teenäitaja, võib loota aga sooja juunit nagu toona: 18,2 kraadi. Järgnes jahedapoolne juuli ja soojapoolne august. Analoogiasse sobib ka soe talv, mille poolest tänavune aasta ei olnud küll rekordiline, aga jagas 5.-6. kohta.

Igatahes ei lükka üks ega kaks (kui pidada silmas ka 2020. aastat) jahedat kevadet ümber kliima soojenemise fakti, vaid mahuvad tavalise aastast aastasse muutlikkuse raamidesse.

21. sajandist saab nüüd läbi esimene veerand ja selle veerandi keskmine maikuu on Tõraveres 11,8 kraadi soe – veel kolm kraadikümnendikku tõusu võrreldes kehtiva paljuaastase keskmisega.