Kerli Ats: Halduskoormus on muutunud väljakannatamatuks

Kerli Ats meenutas, et mitmel pool Euroopa Liidus on toimunud ulatuslikud põllumeeste protestid ja Euroopa Komisjon on tunnistanud vajadust vähendada halduskoormust, et toidutootjad ei upuks paberimajandusse. Foto: Urmas Luik

Viimase kuu jooksul oleme Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas kogunud põllumajandus- ja toidutootmissektori ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks. Saadud tagasiside näitab, mis pärsib Eesti toidutootmise konkurentsivõimet, investeerimisjulgust ja paindlikkust kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.

Oleme koostanud ettepanekute paketi, mis tugineb ettevõtjate reaalsele kogemusele.

Kõige teravam probleem on põhjendamatu ja dubleeriv aruandlus. Tootjad peavad esitama samu andmeid mitmele riigiasutusele – sageli erinevates formaatides, eri tähtaegadel ja tihti isegi samale asutusele mitu korda. Suur osa nõutud teabest on juba riigi andmebaasides olemas, kuid tootjatelt oodatakse siiski eraldi sisestamist. See killustatud lähenemine pole mitte ainult ebaefektiivne, vaid ka demoraliseeriv.

Lahendus ei ole ulmeline – on võimalik luua üks andmevärav, kuhu andmeid sisestatakse vaid üks kord ning kust need liiguvad edasi kõigisse vajalikesse süsteemidesse ning vajadusel tootjale tagasi. Selline muudatus võib tootjate ajakulu ja rahalist koormust vähendada kümnete miljonite eurode võrra aastas.

Ühte ja sama dokumentatsiooni kontrollitakse korduvalt ning tootmine seiskub, sest süsteem ei usalda iseenda teisi osi.

Samavõrd tõsine probleem on kontrollide paljusus, killustatus ja riskipõhisuse puudumine. Tootjat külastavad eri aegadel mitmed kontrollorganid – PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet – sageli kattuva kontrollikavaga. Ühte ja sama dokumentatsiooni kontrollitakse korduvalt ning tootmine seiskub, sest süsteem ei usalda iseenda teisi osi.

Meie ettepanek on luua ühtne kontrolliandmekogu, kuhu laetakse üles protokollid, fotod ja tulemused ning millele pääsevad vajaduspõhiselt ligi kõik vastavad ametkonnad. Kontroll peaks tuginema riskihinnangule, mitte juhuvalikule. Meie riigiasutused sh järelevalveasutustes on koondatud suurel hulgal andmeid, mille pinnalt saab üles ehitada andmepõhise kontrollsüsteemi, see tähendaks, et ametnik teostaks füüsilist kontrolli vaid juhul kui andmetes kajastub mingi anomaalia. Me ei vaja rohkem järelevalvet, vaid targemat järelevalvet.

Liigne reguleeritus pärsib investeeringuid

Bürokraatia lämmatab ka investeeringuid, mis on sektori kestlikkuse ja tootearengu eelduseks. Kui uue tootmiskompleksi rajamine koos kõikide kooskõlastuste, hindamiste ja lubadega võtab 2,5 kuni 3 aastat, ei ole võimalik kiiresti reageerida turuolukorra muutustele ega suurendada kodumaist tootmisvõimekust.

Seadused ei tee vahet väike- ja suurtootjate vahel, menetlused on aeglased ja kulukad ning omavalitsuste praktika ebaühtlane. See on selge näide sellest, kuidas liigne reguleeritus mitte ainult ei koorma ettevõtjaid, vaid pärsib ka toidujulgeolekut ja maapiirkondade arengut.

Toidutootmine ei sünni paberil

Eesti toidutootjate mure pole erand – sarnane olukord kajab vastu kogu Euroopas. Viimase aasta jooksul on mitmel pool Euroopa Liidus toimunud ulatuslikud põllumeeste protestid, mille üheks peamiseks ajendiks oli just kasvav regulatiivne koormus. Euroopa Komisjon on sellele reageerinud, tunnistades vajadust lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist, vähendada halduskoormust ning tagada, et Euroopa toidutootjad ei upuks paberimajandusse.

Seda suunda kinnitab ka märtsis esitletud Euroopa Komisjoni uus bürokraatia vähendamise tegevuskava. 2024. aasta tööprogrammis rõhutatakse õigusnormide lihtsustamist kõigi ELi kodanike ja ettevõtjate jaoks. Eesmärk on vähendada aruandlusnõudeid vähemalt 25%, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul.

Siiski on liikmesriikide roll selles protsessis keskne – paljud ebamõistlikud nõuded ei tule Brüsselist, vaid tulenevad nende ülemäärasest tõlgendamisest ja riiklikust lisakoormusest. Meie tootjad peavad saama tegutseda Euroopa ühisturul võrdsetel alustel, mitte kannatama oma riigi seatud lisatakistuste all.

Esimese ettepanekute paketi oleme edastanud peaministri efektiivsus- ja majanduskasvunõukojale ning 5. mail ka tervikpaketi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 19. mail toimub Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajatega dialoog.