Harvem niitmine tõi ülikoolilinnakusse rohkem liblikaid ja lepatriinusid

Lepatriinudel on lisaks lehetäidele vaja ka õietolmu ja nektarit. Foto: Jelle Devalez

Eesti Maaülikool on paaril viimasel aastal vähendanud niidetavate rohealade pindala linnakus, et suurendada oma rohealade liigirikkust, pakkuda ülikooliperele ja külalistele mitmekesisemaid ajaveetmise võimalusi ja vähendada mittevajalikule muruniitmisele kuluvat aega ja energiat.

2024. aasta vaatlusandmed kinnitavad, et harvem niitmine mõjub hästi liblikate, lepatriinude ja kimalaste arvukusele, vahendab ülikool.

2024. aastal seirasid ökoloogid liblikate arvukust linnaku rohealadel kolmel korral, juuni alguses ja lõpus ning augustis. Harva niidetud aladel oli päevaliblikavalmikuid pea poole rohkem (88 isendit) kui sageli niidud aladel (44 isendit). Harvem niitmine mõjub soodsalt ka kimalastele, keda leidus harva niidetud aladel neli korda rohkem (4 vs 16 isendit). Eriti suur mõju niitmissagedusel oli lepatriinudele: harva niidetud aladel leidus lepatriinuvalmikuid koguni 25 korda rohkem (269 isendit) kui sageli niidetud aladel (11 isendit). Kimalasi ja lepatriinusid seirati eelmise suve jooksul kahel korral, juunis ja augustis.