Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Harvem niitmine tõi ülikoolilinnakusse rohkem liblikaid ja lepatriinusid

Lepatriinudel on lisaks lehetäidele vaja ka õietolmu ja nektarit.

Eesti Maaülikool on paaril viimasel aastal vähendanud niidetavate rohealade pindala linnakus, et suurendada oma rohealade liigirikkust, pakkuda ülikooliperele ja külalistele mitmekesisemaid ajaveetmise võimalusi ja vähendada mittevajalikule muruniitmisele kuluvat aega ja energiat.

2024. aasta vaatlusandmed kinnitavad, et harvem niitmine mõjub hästi liblikate, lepatriinude ja kimalaste arvukusele, vahendab ülikool.

2024. aastal seirasid ökoloogid liblikate arvukust linnaku rohealadel kolmel korral, juuni alguses ja lõpus ning augustis. Harva niidetud aladel oli päevaliblikavalmikuid pea poole rohkem (88 isendit) kui sageli niidud aladel (44 isendit). Harvem niitmine mõjub soodsalt ka kimalastele, keda leidus harva niidetud aladel neli korda rohkem (4 vs 16 isendit). Eriti suur mõju niitmissagedusel oli lepatriinudele: harva niidetud aladel leidus lepatriinuvalmikuid koguni 25 korda rohkem (269 isendit) kui sageli niidetud aladel (11 isendit). Kimalasi ja lepatriinusid seirati eelmise suve jooksul kahel korral, juunis ja augustis.

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia juht Sille Rebane rõõmustas, et see kevad tõi ülikooli roheluserohkesse linnakusse Tartu Tähtvere linnaosa servas ka uue välimööbli, mis kindlasti tudengeid ja töötajaid ilusate ilmadega rohkem õue meelitab.

„Neil pinkidel on oma lugu, sest need on meie enda tudengite tehtud. Nii idee autoriteks kui ka pinkide ja laudade kavandite ja tehniliste jooniste autoriteks on Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi liikmed. Valmis ehitati need pingid meie puidutehnoloogia tudengite praktika käigus külalislektor Arvi Loki juhendamisel siinsamas Eesti Maaülikooli puidulaboris. Ehitamiseks kasutati lehisepalki, mis on kasvanud meie Järvselja õppe- ja katsemetskonnas, kus kvaliteetse puidu saamiseks on metsa kasvatamisel ja hooldamisel oma roll olnud täita meie metsanduse inimestel. Nii et saame uhkusega öelda, et need nägusad iste- ja lauamoodulid, mida leiab nii peahoone, spordihoone kui ka metsamaja ümbrusest, on läbinisti maaülikooli ja üliõpilaste projekt,” kirjeldas rohelise ülikooli strateegia juht.

Sille Rebase sõnul on kohe valmimas ka linnaku 2025. aasta niitmisplaan, mis lähtub kahe eelmise aasta kogemusest ja võtab arvesse ka seireandmed. „Meil on suur ja roheline linnak. Õuemaad, muru ja parki on siin kokku 20,3 hektarit ja sellest niidetav ala on 6,3 hektarit. Niidame pigem neid alasid, kus inimesed rohkem liiguvad, ning selle kõrval jääb meie õppehoonete ja ühiselamute vahel palju ruumi ka elurikkusele,“ kirjeldab Rebane tasakaalu leidmist ja kestlike teaduspõhiste otsuste tegemist linnaku haldamisel. Linnaku elurikkust on süstemaatiliselt hinnatud nii 2023. ja 2024. aastal, ülevaade on nii taimedest, seentest, selgrootutest ja imetajatest.

„Sel suvel on plaanis teha uuesti nii üldine elurikkuse monitooring linnakus kui ka liblikate, lepatriinude ja kimalaste arvukuse uus mõõtmine. Lisaks vaatame üle, kuidas mõjub harvemini niitmine puukide arvukusele,“ kirjeldas Rebane.

Kommentaarid
Tagasi üles