:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2008/05/06/38512t1hdaa6.jpg)
Nüüd olen ka mina oma silmaga kuldnoka esimese sinise munakoore pooliku ära näinud ja toomingas õitseb mühinal, aga oma kalleid kartuli kullakerasid ei taha küll sinna külma maamulda potsatada.
Endalgi on külm seda maapinda katsuda, mis siis veel taimelastetubadest rääkida. Siiski kasvab naat ja võilill peenramaal ülehelikiirusel ja niidupinnal kogu rohelus silmnähtavalt. Pole vist aeda kus esimene niitmine tegemata.
Aga aiatöödega läheb nüüd kohe kiireks, sest miski ilmamuutus on täiskuu ja pidevalt vaidlevate haneparvede kisa järgi tulemas. Ja eks kiire ka sellepärast, et eelmisel neljapäeval algas ristipäevade kaskaad, see teine, tuuleristipäev tõi parasjagu tuult, sel kevadel aina nii külma, et maaema tütardel kipuvad lillelised kleidid aegajalt ära külmuma.
/nginx/o/2025/05/12/16838039t1ha58a.jpg)
Igatahes minu murelid on kõik mustad ja musta-õiepõhjalised on ka osa ploome ja tundub, et ka esimeste suveõunapuude avanenud roosade õiekuppude sisse on talve viimane hingus pääsenud. Sõstrarahvas on sel kevadel erakordselt õierohke, näis mis sealt alles jääb.
Linnuristipäeval ära murra oksi
Tuuleristipäeva arvutatakse ülestõusmispühade järgi, sellest 40 päeva edasi. Ülestõusmispühi omakorda arvutatakse kuukalendri järgi ja tänavu olid need väga hilised. Hilised on seega ka ristipäevad ja kummalisel kombel on loodus just samamoodi oma arenguga hiline.
Esimene ristipäev oli eelmisel neljapäeval siis tuuleristipäev, sel nädalal linnuristipäev, järgmisel leheristipäev ja 29. mail see kõige püham – suur ristipäev ehk maahingus, mil isegi lillele peale astuda ei tohi, ega umbrohtu juustest rebida.
Linnuristipäeval, sel neljapäeval, ei tohi Sa linde häirida, pigem anna neile viimane ports süüa!
Aga linnuristipäev – sel päeval okste ja lillede murdjale ning maa häirijaile arvati linde igasugu kahju ja meelehärmi tooma. Rästad söövad marjad ära, kull viib kanad ära, linnud reostavad auto- või majaaknad…
Külmetavad linnud
Lindude endaga on aga lood kehvad, eriti neil kel pojad pesas. Kui ei soojenda pojakesi ihuga, siis nad külmuvad, kui jääd aga istuma, siis on nad näljas. Aga ma näen, kuidas mu aias pesitsejad, kes muidu ettevaatlikumaid, lepalind ja kivitäks, käivad mururoboti taga ja näpsavad ülesaetud putukaid.
Muist linnurahvast tundub koguni tagasi lõuna poole läinud olevat või kössitavad kusagil vaikselt omaette. Pääsukesed on otsekui letargias, keskpäevane päike paneb neid veidigi lendama. Aga ka mu mesilased ei lenda endiselt kaugemale kui 50 meetrit pikki võililletupse ja tulevad oranžikate pükstega kiiresti tagasi tarru. Ja ka kimalased on õhtuks nii maha jahtunud, et ei suuda õitelt koju minna. Aga juba on väljas esimesed pääsusabad, nende kevadtantsu tasub minna otsima kõrgematele kohtadele. Ja siniseid villimardikaid tundub tänavu jälle palju olema.
Kullerkupu kullanupud
Kullerkupp on oma pähe kauni kullase pallisoengu teinud, kuldsete lokkide kõrval seisavad vapralt piipheinad, kõigil pika varrega pruunikabalised piibud suus.
/nginx/o/2025/05/12/16838038t1h8c93.jpg)
Aiaveeres näitab kevadkuljuste seitsmeõielist rida maikelluke, kellukesed on küll veel nooreohtu, rohelised. Kraavid on varsakapjadest kollased, niidud nurmenukkudest. Rabade väljad on justkui lund täis, villpeade vill muudab raba valgeks, paiselehtede kollastest põldudest on saanud samuti valgete udupeade väli. Rannas ajavad liivalohkudest end kõlistama vahvad karvased aas-karukellad.
Lastele: Võilille tätoveeringud
Määrdunud käed ja plekilised riided võilillede õitsemise ajal on emade pidev peavalu. Teeme asja aga mõnusaks. Kui võililleõiega on kontrollitud kurgu alt kas ikka head eestimaist võid on söödud, mitte transrasvu sisaldavaid määrdeaineid, kohukesi ja jäätist, siis võiks lillemahla varrest pigistades joonistada käele päikese ja kallima nimetähed ja keerulised keemiavalemid... Head kollast taimemahla tuleb ka vereurmarohust, aga selle võiks jätta soolatüügaste peletamiseks.