Eesti sai sel aastal kolmanda mesindusdoktori

Sigmar Naudi alustas mesindusega aastal 2013. Mullu läks talvituma 132 peret. Foto: Erakogu

11. veebruaril kell 16.16 ilmus Sigmar Naudi Facebooki-lehele postitus: „Kui doktorantuur oleks spordiala, oleksin nüüd viimaks olümpiavõitja!“ Seitse ja pool aastat kestnud doktorantuuri järel oli ta saanud mesindusdoktoriks. Kolmandaks Eestis.

Sigmar Naudi doktoritöö kandis pealkirja „Mesinduse jätkusuutlikkust mõjutavad faktorid: patogeenide levik, diagnostika ja mesilasemade aretus“ („Factors Affecting Beekeeping Sustainability: Pathogen Spread, Diagnostics and Queen Breeding“). Täpsemalt öeldes pälvis ta kraadi põllumajandusteaduses Eesti Maaülikoolis selle eest, et uuris nosemoosi ja Ameerika haudmemädaniku levikut ja diagnoosimist ning seda, kuidas stressifaktorid mõjutavad mesilasemade arengut.

„Uhke tunne on, et tehtud sain,“ ütleb filosoofiadoktor ja muigab: „Eks tänaval käies on ikka arbuusid küünarnukkide all – laske läbi, dr Naudi tuleb! See oli nali. Tõsisemalt: hea kerge on olla, sest muidu ma venitaja mees ei ole, aga doktoriõpe oli pikaks veninud küll.“