/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2025/04/16/16781380t1hc5d8.jpg)
Kui Mart Ruumet aastat 30 tagasi Pärnumaal Taali külas välismaistest omanikest rääma jäänud farmikompleksi ostis, vangutas külarahvas pead ja arvas, et see tehing läheb tal küll aia taha. Ei läinud!
Mart võttis kätte, pani tuhandele veisele ehitatud lautadele katused uuesti peale, koristas autokoormate kaupa siia sokutatud prügi, valas põrandad ja pani käima mullasegude tootmise. Nii edukalt, et president Alar Karis tunnustas teda kui maaettevõtjat ja kogukonna eestvedajat tänavu veebruaris Valgetähe V klassi teenetemärgiga ning Pärnu maakond oma vapimärgiga.
„Need teenetemärgid, mis mul on, ei ole nii kõvad tunnustused kui see, et lapsed jätkavad minu tööd,” sõnas OÜ Matogardi tegevjuht Mart Ruumet, rääkides põlvkondade vahetusest ettevõttes ehk sellest, et poeg Mait ja tütar Kaisa ning minia Kadi tegelevad turustamise, tootmise, logistika ja müügiga ning tema kui isa roll on mullasegude tegemine, komposti valmistamine, koolituste korraldamine ja investeeringute haldamine.
Mitte müüja, vaid aednik
Lõuna-Eesti mägede vahelt Vaste-Kuustest pärit Mart Ruumet andis käe aiandusele varakult. Räpina aianduskooli lõpetamise järel asus ta koos tulevase abikaasa Katriniga tööle Tori aiandisse. Noormehena Nõukogude armeesse aega teenima saadetud ja radistiks õppinud sõdurpoiss nihverdas ennast kasvuhoonetesse, ajatas taimi, kasvatas rohelist sibulat ja katsetas igavusest, millise temperatuuri juures külm kurgid ära võtab. Sõjaväeosa juhtkond andis talle kui Moskva ringkonna parimale agronoomile lausa aukirja.
Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja laulva revolutsiooni aastast tegutseb Mart abikaasa Katrin Ruumetiga Pärnumaal. Tollases Tori näidissovhoosi aiandis kasvatasid ja turustasid nad algul toalilli. Pärnu ainus aianduspood oli Riia maantee ääres ja sealse müüja küsimus avas tee ettevõtlusele, mille kaubamärk on Matogard, tuletis Mardi ja Tori nimest ning aiast (gard).
„Aianduspoe müüja ütles, et Mart, sa tood meile toalilli, aga keegi ei tee lillemulda. Ma olin siis noor ja julge. 24 tundi läks aega ja siis oli see muld poes,” meenutas ta. „Meil oli majandis üks arvuti, terve tuba oli seda täis. Toas töötas mu sõjaväekaaslane ja öö otsa tegime selle arvutiga etikette. Printereid ju veel polnud. Olin ostnud kilekotte ja klammerdaja. Hommikul panime mulla kühvliga käsitsi kotti, klammerdasime suu kinni, etikett peale ja kaup poodi müüki. Nüüd, järgides pakendi-, registri- ja kõiksuguseid muid seadusi, läheks selleks mitu kuud, aga siis sai ööpäevaga,” meenutas ta.
Ruumeti sõnul pole nad turbamüüjad, vaid aednikud. „Nägime, et turul müüakse mulla nime all turvast, aga meie teeme mulda ehk komposti, millesse segame liiva, turvast, väetisi ja komponente ning saame mineraalmullalaadse toote.”
Mõne kilomeetri kauguselt Tori hobusekasvandusest ja lähemalt vasikalaudast saadud sõnnik on väärt kompostimiskraam. Külvimuldadesse lisab ettevõte komponente, mis kiirendavad seemnete idanemist. „Köögiviljadele tegime maheseeria, et taimi ette ja kasvuhoones kasvatada, lisaks aiamullad. Katsetame kõik mullad ise ära,” kinnitas ta.
Mullasegude valmistamisel teeb Matogard koostööd maaülikooli ning teiste valdkonna spetsialistidega. Komposti valmistamist õpitakse Austrias ja Šveitsis. Orhideemullasegu testis näiteks Tallinna botaanikaaed, roosimullasegu Põltsamaa roosiaias Rein Joost, viljapuu- ja marjaaeda sobivaid mullasegusid on katsetatud Polli aiandusinstituudis.
/nginx/o/2025/04/16/16781382t1h8420.jpg)
Kontori seinal on ka Tallinna botaanikaaia tänukiri ohustatud sõnajalaliikide toetamise eest. Nimelt leidsid sealsed teadurid Hawaii saarestiku vihmametsast kaks sõnajalaliiki, keda ei olnud kuskil kirjeldatud ega nimekirja kantud. Teadurid võtsid eosed ja proovisid neid paljundada ning leidsid sobivana Matogardi lillemulla. Kasvas sadakond ilusate sõrmjate lehtedega taime. Maailmas unikaalse sõnajalaliigi päästmise peale viibutati Hawaiil aga sõrme ja öeldi, et nende vara on viidud omatahtsi mujale ning teadureid kohustati taimed tagasi andma. Matogard on aga tänulik, et sai kaasa aidata endeemse liigi säilimisele.
Kiired ajad
Matogardi tootmishallis on praegu kibekiired päevad. Pereettevõtte aastatoodang on keskmiselt 300 000 kuupmeetrit ehk 10 000 tonni mullasegusid. Tegevusaastatega on tootmisse investeeritud ligemale miljon eurot, sealhulgas PRIA tugiõlaga. „Projektid arutame arengu seisukohast koos läbi, eelkõige pojaga, sest tema on Matogardi omanik ja juhatuse liige,” suunas Mart Ruumet jutu poeg Mait Ruumetile ja tõttab näitama kahte käpprobotit, mis seadmestamise järel mullapakkeliinil abiks hakkavad.
/nginx/o/2025/04/16/16781381t1h9d89.jpg)
„See on ühtepidi tootmise võimsuse tõstmine ja teistpidi efektiivsuse suurendamine, aga tööjõudu ükski masin kokku ei hoia,” seletas ta hoogsalt. „Mõtleme küll, et võtame ära piltlikult öeldes mullakotte peale tõstva inimese, aga kuna masina jõudlus on suur, peab olema rohkem neid, kes seda ette valmistab, et ta tõsta saaks, ja neid, kes kotid ära viivad ja turustavad.” Robotid muretses Matogard kui innovaatiline ettevõte PRIA toetuse ja pangalaenuga.
Mait Ruumet lisas, et isa rajatud pereettevõttesse tööle asumine tundus talle üsna loogilise sammuna, sest lapsest saadik on ta seal tegutsenud. „Areng, innovaatilisus on ühtpidi enesestmõistetav, teistpidi tuleneb see keskkonnast, sest inimressurss meil väheneb ja järjest ahtakesemaks läheb valik, kes millist tööd teha tahab. Need tööd, mida saab teha robot, tulebki asendada,” arutles Mait Ruumet.
Tootmise ja logistika eest vastutav Mait möönis, et Matogardi areng on olnud suhteliselt mõõdukas, sest lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud ei lööks ebaõnnestumise korral pereettevõttel jalgu alt.
„Meie konkurentsieelis on teadlik komposteerimine, see ongi meie vundamendi nurgakivi,” selgitas Mait Ruumet. „Suurtootjad tõenäoliselt ei saaks seda oma mahtude pärast teha, neil on oluliselt suuremad läbipakitavad ja -müüdavad turbamahud, meie tahame teha hääd asja, aga vähem, ning suuri turbaväljasid ei taha me inimestele müüa,” võttis ta kokku.