Suur uuring: ettevõtjate abiga otsitakse kadunud bioressurssi

Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik sõnab, et uusi ideid bioressursi kasutusele võtmiseks võib tekkida juba küsitlusele vastates. Foto: Sille Annuk

Sellest, kui palju tekib Eesti ettevõtetes tootmiskadusid ja kõrvalsaadusi, on vähe aimu. Üle-Eestilise uuringuga soovitakse seis kaardistada, et leida uusi võimalusi, kuidas neid kasutusse võtta ja ettevõtjatele tulevikus võimalusel ka lisatulu teenimise või raha kokkuhoiu võimalusi tekitada.

Eesti Maaülikooli uurimismeeskonna juht, maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik, märtsi alguses läks üle 6000 ettevõtjale teele küsimustik. Mida uuringu tellinud ministeerium vastuste abil loodab teada saada?

Palju räägitakse sellest, kuidas raisatakse liiga palju bioressursse ja liiga palju biojäätmeid jõuab olmeprügiga prügimäele. Viimati nimetatu evib praktilist mõju, sest biojäätmete liiga suure osakaaluga olmejäätmetest kaasneb trahvipotentsiaal. Ent see on ainult üks spetsiifiline teema laiemast ringbiomajanduse diskursusest, mille siht on bioressursse võimalikult efektiivselt kasutada.