:format(webp)/nginx/o/2025/03/28/16742539t1h28b7.jpg)
Maa Elu kutsub oma lugejaid jagama pilte kodus ette kasvatatavatest taimedest.
Maa Elu kutsub oma lugejaid jagama pilte kodus ette kasvatatavatest taimedest.
Pange kirja, mida kasvatate, millal külvasite, kuidas taimed on arenenud ja millega oma taimi aknalaual turgutate. Kas plaanite sel aastal katsetada ka mõne põneva taime kasvatamisega? Või on mõned lemmiksordid või ettekasvatusnipid, mida tahaksite kindlasti soovitada? Pilte ja kirjeldusi ootame aadressil maaelu@ajaleht.ee.
Kõigi jutu- ja pildisaatjate vahel loosime välja 10 pääset kahele 24.–26. aprillil toimuvale Maamessile. Võitjad kuulutame välja 10. aprillil.
Liina Metskaev kirjutas meile nii: Sel aastal kasvatan ette porrusid, tšillisid (8erinevat), paprikaid (4 erinevat), lavendlit (kolm erinevat), poe füüsali seemnest katsetan, kas saan taimekesed, basiilik.
Millegi pärast ei suuda peterselli taimekesi sel aastal ära oodata, ei tärka. Salvei kolmest tärganud taimest jäi ka kaks ainult järele.
Lillepotti pistetud avokaado on ka juurdunud, aga nina pole veel välja pistnud. Muidugi katsetan ka uusi tomati sorte ja parimad valikud eelmisest aastast. Hiljem panen ka teisi köögiviljataimi. Endale kasvatan taimed ikka ise.
Elisabet Pedras pani oma kurgid mulda 10. märtsil. "Taimed on arenenud väga hästi , turgutan neid kurke päikese ja värske õhuga ja plaanin proovida ka päevalillede kasvatamist," kirjutas ta.
Sama moodi kasvatab kurgitaimi Tuuli Pedras, Tema külvas seemned märtsi alguses ning turgutab neid samuti vee ja päikesevalgusega.
Teet Kalm kasvatab käsnkõrvitsaid ehk luffasid. "Need käsnkõrvitsad peavad toas üsna suureks kasvama, enne kui soojal ajal triiphoonesse kolitakse. Selleks tegin pilliroost toed, mis nendega pärast kaasa lähevad," juhendas ta.
„Kindlasti on juba palju tomati ja kurgitaime pilte, aga mina saadan hoopis daalia „Bacardi” pildi,” kirjutas Enelin Laansoo.
Tema sõnul saab daaliat saab väga lihtsasti paljundada. „Selle samal rohelisel võrsel lasen veel veidi kasvada ja näpistan ta varsti daalia mugula küljest ära. Võrsele natuke juurutuspulbrit ja panen ta uuesti pikeerimismulda. Sedasi annab mugul välja rohkem uusi võrseid ja kõik näpistatud võrsed kasvatavad sügiseks ilusad õied ja ka mugula,” kinnitas ta ja lisas, et daaliate kasvatamine on taas moodi läinud.
Mugula pani ta potti 10. märtsil. „Bauhofist ostetud mugulatel olid juba poes pisikesed rohelised võsud küljes ja nüüd väga kiiresti kasvab edasi. Pakis olnud 2 mugulast plaanis paljundada ca 10 taime, siis on juba hästi, ja kui sedasi ühe taime hinda arvutada, siis 2 mugulat maksid peaaegu 7€ ja sedasi paljundades saan kokku 12 taime ehk siis maksab üks daalia taim mulle ~60 senti. Aedniku matemaatika,” rõõmustas ta.
Aknalaual proovitakse kasvatada ka hoopis eksootilisi taimi. "Pistsin kasvuturbasse mango seemne, istutamise kuupäeva, ei mäleta, kuna ei lootnud et üldse midagi kasvama hakkab, toidan tavalise veega. Kihnu on hea koht kus taim kasvada tahab," kirjutas Lembit Martson.
Eli Sarap kirjutas, et tavaliselt kasvatab ta tomatit, kurki, paprikat ja kapsast. "Tomati ja paprika külvan jaanuari lõpp või siis veeb algul. Kurgi panen maha aprillis või siis mai algul. Mina väetist ei kasuta," kirjeldas ta.
Eelmisest aastat tuttav kontorikurk on tagasi ja nagu mullugi, saab tema kasvamist saab jälgida Instagramis.
Foto teele pannud Õnne Allaje-Kukk täpsustas, et kui eelmisel aastal kasvatati pikkade kurkidega sorti "Laureen", siis seekord proovitakse õnne lühikeseviljalise "Everestiga". Kirjelduse järgi on see kühmuliste viljadega, mõruainevaba ja isetolmlev sort, mis on küll eeskätt hea kasvaja avamaal, kuid ehk sobib ka kontorisse.
Maha sai ta pandud juba üle kuu aja tagasi, seega esimesi kurke võiks kontorirahvas süüa ehk juunikuu alguses. „Praegu ta veel lisajõudu ei vaja, aga kui ta juba lakke saab siduda, siis pakume lisaks vihmaussikompostist kasvukontsentraati,” lisas ta.
Kätriin Tammiste aga kirjutas, et nende kodus pannakse suurt rõhku tšillidele, mille seemned telliti chilitalu.ee lehelt. „Kuna abikaasa armastab väga teravust, siis nende lehelt oleme tellinud kõige tulisemad sordid,” kirjutas ta.
Tänavu panid nad kasvama 18 sorti tšillisid ja 4 sorti paprikaid. 26. jaanuaril sai külvatud 57 tšilli seemet, millest tärkas 54. 5. veebruaril oli esimene taimeke juba piilumas ja algas kolimine lampide alla. Seni olid karbid päikse poolsel aknalaul.
„Sel aastal kasutasin kirsstomatite karpe, pärast külvamist sai kaane peale panna ning minikasvuhoone oligi olemas. Hiljem kolisid taimed potikestesse ja elavad nüüd oma parimat elu, kuni saavad kasvuhoonesse kolida. Tuleb meeles pidada, et muld läbi ei kuivaks ning tšillidele meeldib ka veega pritsimine,” jagas ta näpunäiteid.
Paprikatest on tärganud kõik ning mõned päevad tagasi sai külvatud ka tomatid. „Kui kõik tomatid kavatsevad tärgata, saab taimi olema 80. Tõenäosus ruumipuuduseks on suur aga küll ka sellele murele leiab lahenduse,” lisas Kätriin.
Maarit Kalberg külvas oma piprad ja paprikad 2. veebruaril. „Idanemise nipp on minul alati radiaator. Panen külvikastid radiaatori peale ja selleks kulub 5 päevakest, kui taimetited nina välja pistavad, siis lähevad kohe taimevalgusti alla,” jagas ta nippe. Maarit kasvatab oma taimed kõik spetsiaalselt akvaariumitaimedele mõeldud lampide all.
„Paprika seemned võtan alati paprikate seest otse, valin poes ilusa paprika välja ja ongi seemned olemas, siiani pole pidanud pettuma. Ja et haigused ei kimbutaks, leotan enne seemneid korra merevaikhappe lahuses. Minipiprad hankisin aga interneti Fataliiseeds.net poest ja seekord panin jälle uued põnevad sordid maha, et oleks uued värvid ja kujud,” lisas ta.
Tomatiseemned said mulda 9. veebruaril. „Jälle panin radiaatori peale idanema ja nagu tavaliselt idanevad minul taimed viie päevaga. Seega tänaseks ongi juba ka pikeeritud ja kosuvad taimelampide all. Seekord on tomateid aga väga põnev oodata, kuna Itaalias reisil olles sattusin seemnete müügile ja ostsin mitu sorti, mida ma ei suutnud internetist leidagi. Lisaks otsustasin paari tomati seest ise seemned võtta. Ja nüüd on ärevus sees, kas tulevad sama maitsvad nagu seal. Kõik tomatiseemned läbisid samamoodi merevaikhappe lahuses mõnulemise,” täiendas ta.
Maarit kasutab kõikide taimede ettekasvatamiseks ainult tomatiturvast. „Ma isegi külvan selle tomatiturba sisse kõik seemned ja nii juba aastaid. Siiani pole pidanud pettuma. Lisaks turgutan oma taimi merevetika ekstraktiga.”
„Kes vähegi huvitavat ja põnevat kevadet soovib, siis võiks tõesti proovida mõni seeme ise mulda panna. Need väikesed taimekesed tekitavad reaalselt kevadele stardi, energia ja emotsioonitulva,” võttis ta kokku.
Kady aga kirjutas, kuidas tema armas naabrinaine tõi talle sünnipäevaks svahva tomatite kasvatamise komplekti. „Panin seemned 17.03 mulda ja poti soojale aknalauale!” sõnas ta.
Maie Helm saatis fotod oma tomatitaimedest. "Külvasin 12.03, mullast välja tulid 15.-16. märts. Hoiame peal valgustust, piserdan ja hellitan neid. Mõned veel tärkamas, ka väike väetise andmine algab kohe," kirjeldas ta.
Helerin Hendrikson aga kasvatab hoopis midagi üllatavat. „Panin seemne mulda 2025. aasta jaanuari lõpus, kui olid soojad sulailmad. Taim on saanud toasooja ja joogiks Ramsi vett (alevik Viljandi vallas – toim), mis tuleb kraanist. Kuna varem pole puid kasvatanud, siis tamm ongi uus ja huvitav,” sõnas ta.
Tammepuu on praeguseks sirgunud juba 22-sentimeetriseks.
Veebruaris pani ta mulda ka vahtraseemned, mis praeguseks on mullast välja ajanud umbes hernesuurused lehed.
Piia Pedras edastas meile fotot tomatitaimedest. "Meie pere kasvatab tütre soovil ette tomatitaimi, mida saab terrassil kasvatada. Taimed on alles tärganud, sest külvasime alles nädal aega tagasi. Kui tuleb soe ja päikeseline suvi, kasvavad kenasti ja kannavad vilju, mida on suvel aias toimetades hea põske pista," kirjutas ta.
Elizabeth Aus Jaks saatis meile aga fotod tärkavast rukolast ja basiilikust.