Teadustöö püüab rapsikasvatajaid kahjumist päästa

Tiiu Annuk (vasakul) uurimas, kuidas seemned on idanenud ja kas võrsetel on näha ka kahjustusi. Haiguste ja kahjurite tõrjumisel on tema sõnul väga tähtis õige ajastus. Foto: Ann Raukas

Haiguste ja kahjurirünnakute sagenemine, kliimamuutused ning taimekaitsevahendite piirangud on viinud paljud põllumehed olukorda, kus rapsi kasvatamine pole enam kasumlik, vaid on lausa miinusprojekt. Kas rapsil on Eestis tulevikku?

Viimased aastad on olnud rapsikasvatajatele keerulised. Pikemad ja soojemad sügised soodustavad kahjurite, eriti lehetäide levikut, mis kannavad viirushaigusi. Samuti on taimekaitsevahendite kasutus piiratud, raskendades tõrjet. „On põllumehi, kelle jaoks on rapsi kasvatamine viimastel aastatel olnud täielik miinusprojekt, sest saagikus on langenud ning kahjurite ja haiguste tõrjumiseks kulub liiga palju ressursse,” sõnas Eesti Maaülikooli teadmussiirdedoktorant Tiiu Annuk. Küsimusele, kas rapsil on Eestis tulevikku, Annuk oma teadmussiirdedoktorantuuris koostöös põllumeeste ühistu KEVILIga vastust uuribki. SekMo (sektoritevahelise mobiilsuse toetus) meetme toel uurib ta, kuidas seen- ja viirushaigused mõjutavad saagikust ning milliseid lahendusi põllumehed saaksid rakendada, et muuta rapsikasvatus taas tasuvaks.

Millised haigused ohustavad Eesti rapsipõlde?